Tundub, et alates tänasest võib suvega selleks aastaks lõplikult hüvasti jätta. Tõsi ilmad on juba külmad ja päevad liialt lõhikesed tõsi ka see, et suvi võib veel korraks külastada ja meile mõne päikesekiire annetada aga....
Mina ütlesin täna talle headaega. Õigemini küll tema mulle. Suvi korraldas vapustava vaatemängu, mida mul oli au läbi bussiakna Tallinna poole sõites jälgida.
Kuidas seda täpselt kirjeldada, ma ei teagi. See on taju, mida sõnadesse on nii raske panna. Puhtalt visuaalne nauding, mis sünnitas värsiread, mida ehk kunagi kasutada saan: taeva piirita meri ja tuhat pilvelaeva/kaljud on pehmed ja hõljuvad õhus.
Eriti kaunis oli aga see kuidas juunikuiselt helesinises taevas olid valged ja pehmed pilvetompsud ning....hallid vihmapilved, need mis paljude jaoks masendavad ja sünged, minu jaoks aga kauneimad kõigist. Lihtsalt vapustavalt ilusad sellised justkui akvarelltehnikas loodud moodustised...
Sinitaevas oli kõrgeim, siis valged pilved ja siis needsamad hallid pilved. Oli niivõrd hästi tajutav nende kõrguste vahe ning kogu silmapiir oli pilvetompsukesi täis - see lõi vapustava avarustunde. Tõelise vabadustunde. Ilu lisas see, et päike ääristas pilvi kuldse valgusega.
Bussisõit, need kaunid pilved ja Bonzo muusika. Olen jälle ühe hingematvalt kauni esteetilise kogemuse võrra rikkam
3 ...kaja:
See vaatepilt võis tõesti eriline olla, kahju, et mina seda ei näinud :(
oi gretakene, tead ma ei taha üldse õelana mõjuda tegelikult, aga tundub, et sa oled tibakese liigdramaatilises või üliemotsionaalses meeleolus :)
Natuke isegi tiinalik :P
tema kah harilikult harrastab selliseid sulneid ja ülevaid lausekonstruktsioone ja oh, njah, ma parem jään nüüd vait,
kalli kalli
oi kallikene kas sa siis mind üldse ei tunne? tegelikult ma olengi selline ;) Vähemalt on teatud kosmiline tsükkel mis minus harva kuid üsna kindlameelselt selliseid meeleolusid esile kutsub.
Postita kommentaar