Pühapäev, september 18, 2005

väikesed asjad teevad elu ilusamaks

nagu näiteks tormine meri valgete lainetega või pehmed pilved, kus sees end justkui vanamees peidaks. Naertuse toob suule vaadtata, kuidas vanatädi trollis õngitseb oma kotist välja komveki ja annab selle väikesele poisile, kes ema õhutusel selle veidi arglikult vastu võtab. Tore on kui keegi teeb sulle siira komplimendi või sa kuuled midagi naljakat nagu see, et teatud rahval olid jumalad nimedega Mummu ja Apsu. Mõnus on ka külm karge ja värske sügisõhk ja loomulikult need ilusad ilusad kollased-punased vahtralehed.
Kui väga tahta, ei peagi ju tegelikult kõndima. Võib ka lennata, sest lõppude lõpuks on gravitatsiooniseadus vaid Newtoni idee. Isegi kui jalgu maast lahti ei saa, võib hinges ikkagi lennata. Usun, et vallatult valjud sügistuuled aitavad sellele kaasa:)

Veidi proosalisemalt: jube külm on :( Ja pime. Täna oli siis hooaja viimane giidikas, viimane kord kui tuli tõusta kl 6 ja kuigi unega polnud mingeid probleeme, oli siiski nii piinarikkas soojast voodist välja tulla sest tõesti KÜLM oli. Suure s'oki põhjustas ka see, et väljas oli tõesti PIME. Sadamas on alati tuuline aga täna pidin ma lausa mantliga tööle minema. Aina tugevamaks ja tugevamaks muutub teadmine, et varsti tuleb talv, mis on ilus ja tore kuid...kõigepealt tuleb elada üle näkku puhuv liiv ja lörtsipäevad.

Eile käisin, kes veel ei tea, ooperis ja..mulle meeldis väga. Tean küll, et ise ostsin piletid ja ise tahtsin minna aga teatud mõttes jäin ma siiski ettevaatlikule positsioonile. Pealegi ooper oli mingis tobedas tennisehallis, mitte "Estonias".

Tegelikult oli ooper ka tennisehallis täiesti tore. Muidugi 14. rida ja palju inimesi eespol tähendasid seda, et nähtavus oli kehv kuid õnneks oli tädil kaasas ka binokkel ning lõppude lõpuks tuldi ju ikkagi muusika pärast :) Lavakujundus oli väga väga hea mu meelest. Klassikaline, kuid mõjus. Tegelikult meeldis mulle ka Othello (nüüd te siis aimate, mis ooper) osatäitja.Mitte ainult hea hääle vaid kogu oleku poolest. Paks mees kuid mu meelest ooperisse sobivad paksud mehed ideaalselt, justkui toetab nende keha seda võimsat häält, mis kõrist tuleb. Ja kaunid kostüümid eriti mulle meelepärased hõlstilaadsed ollused, muutsid Othello veelgi sümpaatsemaks.

Ka muusika oli tore. Ma ei oska ega tahagi seda arvustada sest vististi on tegemist minu teise ooperikogemusega üldse ja....muusikalist kõrva pole mul niikuinii. Siiski muusika oli emotsionaalne ja ilus :)

Ohoo ja kes veel ooperis oli? Lugupeetud ja kõrgestiaustatud Punapea isiklikult. Kuid kõik mida ma temast enne pidasin, on nüüdseks kadunud ja mul ei tekkinud mitte kõigeväiksematki soovi temaga vestlema minna kuigi kohati tndus, et ta oli vaheajal ekstra üksi istuma jäänud justkui...noh kes teab. Omal alal on ta suurepärane kuid iseloom...noh eks te teate ju isegi :D

Eks praeguseks lõpetan oma sissekande. Olgu pühapäev jätkuvalt tore :)

1 ...kaja:

L ütles ...

aga mõtle, kui see tormine meri kasvab tsunaaamiks... või kui selle vanatädi asemel oleks olnud mingi kommionust pervert... või... või... oeh...

aga leegitsevat punapead ihkan ka mina kohata, miks ometi sa gretakene küll ei läinud temaga jutlema??? :S sellest oleks saanud su elu teine tipphetk!!! ausalt noh! urr, lasid mööda oma elu tähelennu... nuuks vääks.