Teisipäev, oktoober 03, 2006

magamisest ja unenägudest

Ma saan nüüd aru, miks ma tegelikult ikkagi peoloom ei ole. Põhjus on väga lihtne - olen uneloom hoopis. Ma olen alati arvanud, et olen unevajadust veidi üle hinnanud, aga tegelikult on korralik reguaarne uni mulle absoluutselt ja ilma mingisuguste kõrvalepõigeteta vajalik.
Üks magamata öö tähendab minu jaoks kolme väga unist ja udust päeva. Mõnikord on vaja enamatki. Nii juhtuski, et peale zavoodi-seiklusi olin omadega nii sült, et läksin lõpuks lausa kell pool kaheksa magama. Magasingi muide hommikuni välja,vahepealne hambapesu välja arvata, ja tundsin end jälle suurepäraselt- nii nagu inimene end tundma peakski :) Pealegi valin hea une ka sellepärast, et raadiost kuulsin kuidas magamatusest pakuks minnakse. Niikuinii on minu toitumine nagu ta on, pole vaja võtta lisariske :D Unedest ei tahaks ka ilma jääda.

Inimene veedab magades veidi üle poole oma elust. Las ollagi nii, ma hakkan mõistma, et see uni ikkagi väga vajalik on. Ega ma sellepärast ilusti pailapse kombel alati korralikult magama ei lähe, ega hakkagi, aga ometi olen ma läbi isiklike kogemuste lõpuks arusaamisele jõudnud, mida tuleb arvesse võtta...

Unenägudest nii palju, et selliste lühikeste magamisseansside aegu nad ei kipu meelde jääma. on liialt segased lihtsalt. Täna ärkasin ka liiga vara, et midagi mäletada. Viimane uni oli aga selline, et kuskil oli toimunud suur katastroof, mingi pilvelõhkuja oli sõja tõttu peaaegu kokku varisenud ja ümberringi vehkisid igasugused elukad püsside ja lõhkeainega ringi. Kusjuures selles, et ehitis kokku kukkumas oli, süüdistati eesti kehvasid ehitajaid. Eriti eredalt on meeles mingi punase näoga koll, kes end eesti presidendiks nimetas. Mina vehkisin ka püsiga ringi ja tapsin kolle. Siis mingi aja pärast otsustasime, et kuigi maja kukub kohe kokku, on meil vaja veel liftiga sõitma minna. Lifte oli hästi palju, aga nad kõik olid kohutavalt pisikesed. vaevu mahtus sinna üksi püsti seisma ja ust (tavalist nagu köögis või vannitoas) kinni lükkama. Vajutasin nuppu 99 ja lift hakkas sõitma. Korruseid näitas samasugune skaala nagu köögikaalul - nr 1, siis kriipsud, siis nr 5 jne. Skaala liikus ja liikus, aga siis kukkus lift alla :D Muide, ma vist veidi tajusin, et kõik on unenägu. ma ei kartnud üldse, hoopis nautisin vabalangemist :D

muust räägin uue pealkirja all

3 ...kaja:

Anonüümne ütles ...

Aitäh Greta, et minu teadmisi usaldad :P Tegelikult magab inimene ligi 200 000 tundi oma elust maha :D
Vabalangemine unes on päris huvitav :P

Anonüümne ütles ...

mina küll ei usu et inimene üle poole oma elust magades veedab :S kui magatakse keskmiselt 7-8 tundi öö jookul, mis on siis mingi kolmandik ööpäevast, hea küll, tited magavad rohkem aga raugad see-eest ei maga üldse :D nii et mina küll tervet poolt ja veel rohkematki oma elust maha ei maga :DDD

Armilda ütles ...

Tead, magamatusega saab harjuda tegelikult. Olen katsetanud igast ekstreemsusi.

Aga miks mul selliseid unenögusid pole? Mul on täiega mõttetud! Ja siis ei jää veel meelde kah...