kolmapäev, oktoober 11, 2006

minu isiklik uss

Ei, ma ei mõtle Liisi, kuigi aeg-ajalt on tal üpris terav keel. (Mina olen sellega harjunud ja mind üldiselt ka säästetakse kõige kurjemast kritikast :D )

Ma mõtlen hoopis une-ussi. Täna oli siis nii, et kuskilt jäi silma pakkumine : võta koer ja saad ühe lemmiklooma veel lisaks. Pakkumine tundus nii ahvatlev, et läksingi õnge :D Võtsin endale ilusa pisikese taksikoera, kes oli aga üsna ebaoluline, sest ma ei mäleta temast midagi. Noh, eks see on ka mõistetav sest kogu tähelepanu haaras enesele minu üllatus-lemmik - pisike ja särtsakas madu.

Särtsakas oli ta tõesti, sest talle meeldis hüpelda ja karata ja koera kombel inimestega sotsialiseeruda. Ta oli väga elav ja sõbralik. Alati kui sõpru vastu võtsin, siis ütlesin neile, et mu madu ei pea kartma, sest ta on sõbralik ja mittemürgine. Ometi on loogiliselt võttes võimalik neid mõista sest minu ussike ei roomanud, vaid hüppas :D tal oli lausa erakordne võime silmapilguga ühest toa otsast teise jõuda.

Kui koertel-kassidel on magamismatid, siis minu maokese pesaks sai pesukausi põhi :D Ta keeras end korralikult täpselt kausi mõõtmeid arvestades kerra. Ta alustas suurima ringiga ja keeras end nii, et pea jäi keskele ja terve kausipõhi sai kaetud. :) Isegi kui oli puhkamas, jäi ta väga erksaks, et vajadusel kohe tulla ja minu juurde hüpata.

Ta meeldis mulle väga ja ma loodan et mina talle ka :)

Nüd tahaksin ma endale päriselt madu :D

1 ...kaja:

L ütles ...

mina tahan neid hiiglaslikke inimkeeli rääkivaid ja jalgadel liikuvaid mürgiseeni jällegi, kelle pealik mina ühes unes olin :D