Hommik algas järjekordselt traditsioonile mida-ma-unes nägin vestlusega. Liis nägi unes, et ostis kaltsukast sügavkülmiku, kuskil oli mingi neeger ja kuskil põgenes ta kellegi eest ära. Sussid kaotas ta unes ka ära, kuskile kodutee peale muide. Eriti tore oli minna mul kooli ja näha,et....ongi kellegi sussid tee ääres vahtralehtede sees. Olen täiesti kindel et see ei olnud uni :)

Ise nägin unes inimkeeli laulvaid hiidluikesid, seda kuidas ema mulle sõiduiletit ei ostnud ja me kontrollidele vahele jäime.
Parim osa päevast oli pikk ohjeldamatu naer Dorisega. Tegelikult jääb üsna mõistmatuks kuidas võib nii palju nalja saada sellest, kuidas hakksime auditooriumise minema(asub 3. korrusel). Doris tahtis minna 4. korrusele ja mina 3.korrusele. Läksin aga Dorise suunas ja ütlesin: "Õige küll!" Viis pikka minutit naeru oli garanteeritud.

mul tuli uni meelde

ja otseloomulikult ma pean sellest kirjutama.
Nägin nimelt unes seda kuidas Krissu läbi MSN-i saatis mingi meela pildi enda suust, keel huuli puudutamas. Ta ütles, et kavatseb modelliks hakata ja see pilt on tema proovifoto, mida tuleb nüüd võimalikult palju levitada. Kui see inimestele meeldib, saab temast ka modell. Läksin siis juba oma kursuse listi kirjutama, et vaadake seda pilti ja kas see pole ilus?
tegelikult ma isegi olin võimeline leidma selle une käivitaja. Avastasin nimelt üsna põneva saidi http://postasecret.blogspot.com , kuhu inimesed saadavad oma saladusi postkaardi kujul (soovitan vaadata ;)). Üks nondest postkaartidest oligi täpselt selline, nagu unes nägin.

nuuks

Uurisin oma albumeid pilt.ee-s ja leidsin selle pildi siin. Ja hakkasin nii hirmsalt oma kiisu järele igatsema :( Selline ilme nagu sel pildidl ei saa ju kedagi külmaks jätta :P Kuigi tean üsnagi hästi, et kassil pole minust küll sooja ega külma (või oskab ta hästi näidelda) ehk vaid niipalju, etk ui oeln kodus, saab tema kaks hommikusööki :)

Oeh neid kassiinimesi küll. Tegelikulto n nii lõbus mõelda, et kui kassiinimeste seas jutt kiisudele läheb, jätkub juttu kauemaks ja kõik nende teod on omamoodi nunnud. Isegi see, kui sind sääri mööda üles ronitakse(küüntega muidugi) või kui pead ärkama hommikul kell kuus sest kassikesel läks kõht tühjaks. Oeh, kiisud on lihtsalt nii toredad:) Tõeline heldimus tekkis minus....Eriliselt enda kassi vastu, meenuvad aga ka Dorise Brunnu ja Tiina Sebastian ja üldse kõik kiisud keda ma iial näinud olen. Oeh....

uni on hea

Tõesti on. Täna sain lõpuks ometi korralikult magada. Lausa väikese vahega kuni poole üheni, mis minu jaoks on vapustav saavutus arvestades seda, et isegi kahel järjestikul hommikul peale pikka ülevalolemist läks uni ära kella seitsme paiku. Ilmselt mõjus mulle nii uinutavalt vein, mille eile ostsin. Tundsin vajadust korgitseri järele ja kui Liis ütles, et me eda niikuinii kasutama ei hakka, ostsin ma kohe pudeli veini ka. Odav vein küll aga siiski üsna hea- Manarstirska Izba. Kui kunagi seda emaga poes nägime, jäi mulje, et tegemist on ka üsna legendaarse veiniga. Aga nagu juba mainitud. uni oli väga hea :P Noh, ärkvelolek on küll tore aga und ei näe ju üldse :( Uni on aga üks minu elu sisukamaid komponente.
Tänane uni oli ka piisavalt jabur. Kõike ma jutustama ei hakka kuid parim stseen oli see, et varastasin põllult sibula, et see hobusele anda. Mind tabati aga teolt ja üritasin ära joosta. Min saadi siiki kätte ja enda õigustuseks ütlesin, et meile räägiti just ühiskonnaõpetuse eksami kordamistunnis seda, et seaduslikult on lubatud igalühel suvaliselt põllult võtta kapsaid ja sibulaid, sest neid toodetakse niigi Eestimaal ülemäära. Põllupidajad olid küll väga hämmastunud nägudega.

Muidu akkab sügis-talv küll saabuma. Liis juba nuuskab valjusti ja seljas on tal lausa 3(!)kampsunit. ka mina ärkasin väikese kurguvaluga. see läks siiski peale tassitäie tee joomist ära. Pofülaktika mõttes olen siiki joonud veel kaks ja tassitäie kohvigi. Muud polegi nagu olnud. Ahjaa nö kunstiga tegelesin ka. Eks tulge kunagi mu pilte vaatama :)

ma ei tea kuidas alustada

...järjekordset postitust. On juhtunud nii mõndagi selle aja jooksul, mis on möödunud mu viimasest kirjutamisest. Käisin veelkord klubis Tallinn, oli rebaste retsimine, ja Atlantises käsin ka (appi, millised metamorfoosid. Ma poleks veel ütleme pool aastat tagasi klubide poole vaadatagi suutnud).

Mis mu meeli ehk hetkel kõige rohkme paelub, on üks inimene. Juhuslik leid klubist aga väga tore ;) Ehee...noh mu bloog on juba piisavalt "populaarne" selleks, et väga detailseks mitte muutuda ja...ehk olen kirjutamises siiki veel veidi häbelik. Noh, aga hea tunne on mul südames küll. Või vähealt mulle meeldiks nii mõelda küll :)

Võibolla sellepärast mulle kolmapäevane õhtu nii väg i meeldinudki. Issas, leppisime kohtumise kokku ja...kokku ei saanudki :( Helika ja Ave seltskond oli küll tore kuid oeh..entusiasm oli ju kadunud. Nagu Liis siin kraaksub ;) olin ka ise süüdi aga jah...nii palju siis sellest.

Rebased olid neljapäeval, üleeile seega. Samal päeval külastas mind ka tjoota tallinnast, kes oli oeh, justkui jõuluvana :P Keedised, hoidied, õunad, makaronid, brita kann,,,,ma ei jõua kõike üles loetledagi. Tõeline küllus :D Jah, järjekordselt minu võitlused, ideeline askeetlus ei kanna vilja :D ja...ega ma eriti ei olegi õnnetu. Külluselgi on omad võlud. mmmm šokolaad.......

kartsin, et rebastele ei jõuagi, rong väljus ja ma olin kindel, et selelga asi piirdubki. aga...tuli kõne Kadrilt ja...ma sain autole, ma sain kiidjärvele :P Olulisi kommentaare mul tolle ürituse kohta vast polegi. Lihtsalt oli tore, rebased kenad ja viksid ja meeleolu suurepärane :P

Kohtumine ööklubis jäi küll ära, aga sõnum telefonis tõi taas naeratuse näole. Jah, ma tahaksin küll reedel kokku saada, oli mu vastus. Peale järjekordseid väikesid probleeme seoses aja ja ruumiga (või siis lihtsalt ma tulin nii kaugelt ja nii aeglaselt) muutus õhtu tõesti toredaks. kaks bowlingu-veertust(siis sai aeg otsa), väikene seltskondlik oleng viski ja colaga, kerge filosoofiline arutelu elu mõtte ja eesmärkide üle ja Atlantis :D. Tegelikult on ikkagi uskumatu, et ma sinna läksin.Oh nii hull ei olnud, kui ette olin kujutanud kuid vististi üksi või oma tavaseltskonnaga oleksin sealt kohe põgnenud...

ja siis sild...kui üks peab minema teises suunas ja,,,,lahkuda võib olla raske aga kui see lõpuks juhtub, siis pikk jalutuskäik tühjadel tänavatel kodu poole. ja kõndides hakkab tekkima mingisugune ähmane, veidi ohtlik heaolutunne....

ahjaaa...

üks eilne naljakoht tuli meelde küll! Pesupoes müüakse Dorise-nimelisi kollakaid eriliselt õhukesi sukki ja Greta-nimelisi musti võrksukki...

30 sept: see avastus, et mul nimekaimuks võrksukad, on sama hea kui see, et mu juuksetoon on keskmine blond. Nojaaa

kolmapäev

Tegelikult lisaks kohvikus diivanil lösutamise jõudsin teha ka väikese jalutuskäigu Karlovas koos Dorisega. Väga lõbus oli, nalja sai palju. Kahju, et ma üleskirjutamiseks piisavalt ei mäleta. Külastasime imeilusaid pisikesi alledega tänavaid, näiteks Linda tänavat. käisime ka üsna mitmes second-handis. Ka kaustatud mööbli poodides. Oi kogemus misugune. Pea iga vana asi tõi esile ooo-sid ja oiiii-sid. Nostalgia on ilus tunne. :)

Antiikkirjandus pole nii põnev kui alguses tundus. Prantsuese keel läheb aga aina lõbusamaks sest õpetaja on vapustavalt entusiastlik ja energiline isegi kl 4 algavas tunnis...ja seda kuni lõpuni välja. Ta on lõbus, tunnis saab palju nalja. Kuidas siis saab keeleõpe mitte meeldida (nagu ka inglise keele õpetaja eelmisel aastal)?

Ei tea, kas see on perverssus, kuid mulle meeldib vaadata naiste jalgu :D Muidugi mitte kõigi naiste, ja au olla minu pilgu all, langeb tegelikult vähestele koibadele. Lihtsalt ma avastasin täna taaskord kui ilusad on mõningad inimkehaosad. Näiteks jalad siis :) Sellised jalad, mis paistavad välja paraja pikkusega seeliku alt ja pole liialt kidurad või liialt vohavad :) Oeh ja pikkade saabastega jalad on ka vägagi nauditavad.... Millegipärast näib, et sellised minu maitsele vastavad jalad on keskealistel daamidel :D Aga ka seljad on inimesetel ilusad...ja kõhud. Ja meesterahvastel võib esineda haruldaselt ilusaid lõuajooni ja jalust nõrgaks võtvaid käsivarsi.

Igatahes see jalgade ja seeliku jutt viis mind selleni(ja ma olen seda mõnda aega plaaninud niikuinii), et kui ma peaksin täna kluppi minema, siis seelikuga :P Suur motivatsioon minekuks oleks muidugi kõne ühelt isikult....

tarkus?

tähendab, ma tahtsin tekitada siia targa arutelu tarkuse teema ümber aga ma ei suuda oma mõtteid piisavalt koondada. Seega jääb see ära. Usun, et keegi sellest palju ei kaota. Niipalju peaks siiski vist mainima, et teadmised on tegelikult väga toredad ja ülikool on ka tore :)

Jah on küll! Hoolimata sellest, et ma veidi laisapoolne olen, et raamatukogu asemel on tore lösutada "Suudlevates tudengites" diivanil või põgeneda valgustuskirjanduse loengust kuhugile kohvi jooma. Muide ma kulutan veidi liiga palju raha ja minus hakkab tekkima take it easy suhtumine oma majandusliku olukorra suhtes, aga see selleks. Tarkuse kohta tahtsin öelda seda, et teadmised on toredad ning isegi kui ma ei olegi viks ja korralik, siis midagi jääb siiski meelde ja päris kõik mööda külgi maha ei jookse. tegelikult on mõned loengud isegi inspireerivad. Õigem oleks vist öelda, et mõned inimesed on inspireerivad. Tegelikult räägin ma hetkel eelmise aasta kogemusest (vapustav inglise keel kus otseselt keelega egeleti vähe kuid mis andis nii palju). Aga mõnikord on küll vapustav tunne, sest tegelikult efekt, et sa oled midagi juurde saanud, vahel tekib küll . Ja siis on nii hea olla.

Täna kuulsin juba mitmesajandat korda küsimust "mis sinust saab?" ja ma ei tea ikkagi päris täpselt aga veendumus, et kirjandus (värsimõõt jms välja arvatud) ja kultuur ning täpsemalt selle õppimine on siiski hea ja kasulik. (Olen ilmselt Rein Veidemanni loengu mõju all. Seal räägiti kultuuri võimest end taastoota jms.) niisiis, elu on ilus ja tegelikult ongi. Aga kes minust saab, ma ei tea :D

tegelikult...

oli eile imekaunis õhtupoolik. Helika sõidutas mind juba ei tea mitmendat korda Tartusse. Seekord põikasime läbi Väike-Maarjast Seega me sõitsime mööda väiksemaid teid Tartusse. tee oli peaaegu tühi ja...kuskil kui tegime metsapeatuse vaatasin ülesse taevasse. Kogu taevalaotus oli tähti täis ja paistis vist isegi veidi Linnuteed. Lihtsalt väga väga ilus. Pärastpoole nägime veel üsna madalal kükitavat punast poolkuud.... Uusi värsse need kaunid stseenid seekord ei sünnitanud aga peas tekkis mõte sellest, kui põnev oleks veidi astronoomiat õppida. Väga väga oleksin ma tahtnud näha unes kosmosesse lendamist. On kuhu suunda oma alateadvust suunata,,,,, Õnneks, unega või uneta, jäävad ilusad pildid kauaks meelde :)

peol käidud

Alguses üldse ei tahtnud aga samas tundus ka tartus üksi kükitamine täiesti nõme mõte ja vabandust Liis, kartulikorjamine polnud ka eriti ahvatlev pakkumine. nii ma siis läksin juba rekordiliselt kolmandat nädalavahetust Tallinna veetma.

Nädalavahetus, mis algab neljapäeval ;) sai sisustatud mitte-loengusse-minemise ja kinoskäiguga. Vaadatavaks filmiks "Malev". Hmm nojah. Käis kah. ja oli ikkagi tore kuulda kinolinal emakeelt kuid film ise oli üsna klassikaline eesti huumor, mis on mulle küll geenidega kaasa antud, talutav ja arusaadav, kohati vaimukaski, kuid siiski mitte minule kõige rohkem mokkamööda naljategemisstiil. Mulle meeldis see eestlaste kui tuima kuid "tööka" laulurahva pilamine, tore oli suur rukkilille armastus aga..... film oli kuidagi lame ja liiga üeplaaniline. Komöödia küll jah. Väga suurt sisu ei saaksi oodata aga siiski.... Noh oli vaadatatav ja nüüd on see nähtud.

Oi tegelikult ei tahnud ma sugugi sellest rääkida, ega ka jalgrattasõidust Helikaga vaid ikka DenEesti peost :) Samas pole seal ju nagu eriti midagi rääkida :( Pidu toimus Maardu mõisas, transport spetsiaaltselt tellitud bussidega. Me isegi jõudsime peale, kuigi hilinemisega. Voeh, see pole üldse ilus kuid ma pean nentima, et vähemalt koos minuga jõuab ema mul harva kuskile õigeks ajaks. Aga kui ma teda tagant sunnin, et kiiremini siis....
Sain selle vähemalt südamelt ära:) Mitte, et see mu südant eriliselt vaevanud oleks aga tol hilinemise hetkel närvidele käib küll.

Aga tagasi peo juurde. Vanainimeste pidu oli ja kõik nooremad, kel vähegi võimalust (st kes olid tulnud autoga) põgenesid üsna pea. Mina ja veel mõned õnentud olime sunnitud ootama 11.30ni mil bussid tagasi linna sõitma hakkasid. Noh süüa sai, kohvi ja torti ka. Kõhutantsu ja flamencot oli ka tore vaadata kuid enamuse ajast istusin Katriniga ühes nurgakeses ja rääkisin lihtsalt juttu. Võtsin osa siiski jenka tantsimisest. Hiljem tantsisin bussijuht Ennoga, kes mu vastupuiklemisest hoolimata põrandale viis (ma ei oska ju sääraseid valgeidroose stiilis tantse). tegelikult mõtlesin, et harjutamine kuluks ära.... Pärast tantsisin veel ühe toreda kõhuka bussijuhiga ja oeh...küll ta oli suur ja higine :D:D Natuke aega kuulasin ühe isiku naermaajavalt põnev-jaburat juttu, siis jalutasin ja...oligi vist kõik.

Aga peale seda pidu siirdusime Parlamenti kuhu mõned (nimesid nimetamata ;)) Olid südantlõhestavalt juba ammusest ajast soovinud minna. Niisiis läksimegi parlamenti. Muude isikute hulgas ka mu ema ja Velts. Velts põgenes sealt üsna ruttu kabuhirmus, mu ema ja mina samuti üsna ruttu sest....Nexus oli vist ikkagi liig :D Üldiselt oli siiski päris lõbus? Äkki oligi :D

seekord nimetu

...sest mul ei tule head pealkirja pähe.
Rääkida millest? Eks ikka klubis käimisest, sama teema on juba Liisi poolt üles võetud, eelmine klubiskäik on ära mainitud Helika poolt, arvan et võibolla kirjutab sellest Tiinagi....
Oh ei teagi mida öelda..Tore oli:) Isegi väga tore. Kolmveerand õhtut tantsisin oma kallikestega: Liisi, Tiina, Helikaga ja veerand õhtut veetsin uue tuttavaga, kes osutsus vägagi lahedaks tüübiks :) ja selle veerandi jooksul, mil mina teistest eraldusin, juthus nii mõndagi põnevat, nagu selgus :D
Helika tantsis mingi imeliku karvikuga, kes nagu selgus, oli üsna mõttetu mees :D hea, sest alguses olin ma ise talle islma heitnud. Liis sattus diskoripult karja DJ-de hulka tantsima. Muuseas olid kõik tema tegemised läbi klaasi poolele klubile näha :D Tiinagi tantsis kellegagi. Oi pärast oli teda hea narrida. Tiina oli ju lausa truudusetu :D
Palju jäi mul nägemata, sest mul oli endal tegemist. Ehee, usun et oli piisavalt lõus selelks, et Liis ka järgmine nädal piule tuleks. Mina ise tahaksin mitte minna, et neljapäeval korralikult loengusee jõuda aga...seda vist küll ei juhtu :D

Aga ma nägin jälle imelikku und. Seekord nägin unes seda, kuidas läksin Kadrioru Kiisumarketisse kommi ja sinki ostma (isegi unes mõtlesin, et miks säärane imelik valik) Summa tuli u 94kr ja ma otsustasin maksta kaardiga. Kõik oli jstkui korras kui äkki ütleb kassiir, et lisaks allkirjale tuleb tsekile märkida ka magususe protsent. See oli ju lausa ennekuulmatu :D Vaatasin kiiresti kommipakile, Sellist asja sinna küll märgitud polnud. Ütlesin seda talle ja tahtsin minema hakata, tema mulle aga kaupa kätte ei anna. Oleksin asja sinnapaika jätnud kuid olin ju kaardiga kommide eest ära maksnud. Sain uskumatult vihaseks sellise kehva teeninudse peale ja nõudsin kaupluse juhatajat. See tuligi kohale. Tegemist oli aga umbkeelse vanaldase vene beibega. Niisiis eo olnud ka temale kaebamisest suurt kasu. Sain vist veelgi vihasemaks kui peale vene keeles sama asja seletamist ta täiesti tuimaks jäi. Vihaselt marssisin vist minema ja lubasin tarbijakaitsesse kaebuse esitada :D

hommik...

Liis on juba koolis ja mina istun siin üksi. On keegi seal msns kellega ma tahaksin rääkida kuid samas ei taha ka. Ja selliseid inimesi on mul lausa 3. Damien Rice laulab oma mõtlikke ja hingestatuid laule. Olen üksi ja väljas on veidi udune ning vihmane.

Eile veetsin veidi aega Piretiga. Käisime kohvi jooma, turul ja Mäkis :D Nagu kirjandusinimesetele kohane, jõudsime ikka lõpuks loominguni. Romaanid, luuletused. tahame häid luuletus ja romaane...ja neid ise luua kuid....kuidas? Midagi justkui jääb puudu? Enesekindlus? Pühendumus?

Samas mõnes mõttes see ka inspireeris mind. Panen siis mõned uued värsid ka siia üles. Olgu nad millised iganes. Tean, et veel eelmine nädal või nii ma käisin internetis nn "sahtliloomingu" saidil ja suhtusin luuletustesse seal..noh ütleme väikese põlgusega. Ilmselt sellepärast, et oleksin justkui peeglisse vaadanud: tavalised, valutavaid südameid täis ja....öeldakse küll midagi aga see, mida öeldakse on läbileierdatud.
igatahes...vahet pole, oma kirjutised on mu oma kirjutised...

***
miski hääl
ellu ärkab
siis kui
kauneid sõnu loen.

miski minusveel elus
on kindel.
elus ja selles,
et see on ilus.


***
Mõtted sügislehtedena
pudenevad tuule
etüüdi saatel maha
tühjas pargis.

Poeedi hingekillud
armastusest ja valust
kirgi täis.

Punased.
kollased.
oranžid.

Rõõmuks lastele,
kes salaja kilde
südamest pole
köhinud veel.

***

kui oleksin ideeline hobu
jooksmas vabana
väljaspool
materjaalsuse
külmi terasmetsi
väljadel, kus nälga
ei tunta
siis poleks
enam tähtsad
need ihad,
mis praegu mind
kannavad
kitsas hämaras
ruumis.

kes teab kuhu suunda
jääb väljapääs?

väikesed asjad teevad elu ilusamaks

nagu näiteks tormine meri valgete lainetega või pehmed pilved, kus sees end justkui vanamees peidaks. Naertuse toob suule vaadtata, kuidas vanatädi trollis õngitseb oma kotist välja komveki ja annab selle väikesele poisile, kes ema õhutusel selle veidi arglikult vastu võtab. Tore on kui keegi teeb sulle siira komplimendi või sa kuuled midagi naljakat nagu see, et teatud rahval olid jumalad nimedega Mummu ja Apsu. Mõnus on ka külm karge ja värske sügisõhk ja loomulikult need ilusad ilusad kollased-punased vahtralehed.
Kui väga tahta, ei peagi ju tegelikult kõndima. Võib ka lennata, sest lõppude lõpuks on gravitatsiooniseadus vaid Newtoni idee. Isegi kui jalgu maast lahti ei saa, võib hinges ikkagi lennata. Usun, et vallatult valjud sügistuuled aitavad sellele kaasa:)

Veidi proosalisemalt: jube külm on :( Ja pime. Täna oli siis hooaja viimane giidikas, viimane kord kui tuli tõusta kl 6 ja kuigi unega polnud mingeid probleeme, oli siiski nii piinarikkas soojast voodist välja tulla sest tõesti KÜLM oli. Suure s'oki põhjustas ka see, et väljas oli tõesti PIME. Sadamas on alati tuuline aga täna pidin ma lausa mantliga tööle minema. Aina tugevamaks ja tugevamaks muutub teadmine, et varsti tuleb talv, mis on ilus ja tore kuid...kõigepealt tuleb elada üle näkku puhuv liiv ja lörtsipäevad.

Eile käisin, kes veel ei tea, ooperis ja..mulle meeldis väga. Tean küll, et ise ostsin piletid ja ise tahtsin minna aga teatud mõttes jäin ma siiski ettevaatlikule positsioonile. Pealegi ooper oli mingis tobedas tennisehallis, mitte "Estonias".

Tegelikult oli ooper ka tennisehallis täiesti tore. Muidugi 14. rida ja palju inimesi eespol tähendasid seda, et nähtavus oli kehv kuid õnneks oli tädil kaasas ka binokkel ning lõppude lõpuks tuldi ju ikkagi muusika pärast :) Lavakujundus oli väga väga hea mu meelest. Klassikaline, kuid mõjus. Tegelikult meeldis mulle ka Othello (nüüd te siis aimate, mis ooper) osatäitja.Mitte ainult hea hääle vaid kogu oleku poolest. Paks mees kuid mu meelest ooperisse sobivad paksud mehed ideaalselt, justkui toetab nende keha seda võimsat häält, mis kõrist tuleb. Ja kaunid kostüümid eriti mulle meelepärased hõlstilaadsed ollused, muutsid Othello veelgi sümpaatsemaks.

Ka muusika oli tore. Ma ei oska ega tahagi seda arvustada sest vististi on tegemist minu teise ooperikogemusega üldse ja....muusikalist kõrva pole mul niikuinii. Siiski muusika oli emotsionaalne ja ilus :)

Ohoo ja kes veel ooperis oli? Lugupeetud ja kõrgestiaustatud Punapea isiklikult. Kuid kõik mida ma temast enne pidasin, on nüüdseks kadunud ja mul ei tekkinud mitte kõigeväiksematki soovi temaga vestlema minna kuigi kohati tndus, et ta oli vaheajal ekstra üksi istuma jäänud justkui...noh kes teab. Omal alal on ta suurepärane kuid iseloom...noh eks te teate ju isegi :D

Eks praeguseks lõpetan oma sissekande. Olgu pühapäev jätkuvalt tore :)

suve võrratu lahkumisetendus

Tundub, et alates tänasest võib suvega selleks aastaks lõplikult hüvasti jätta. Tõsi ilmad on juba külmad ja päevad liialt lõhikesed tõsi ka see, et suvi võib veel korraks külastada ja meile mõne päikesekiire annetada aga....

Mina ütlesin täna talle headaega. Õigemini küll tema mulle. Suvi korraldas vapustava vaatemängu, mida mul oli au läbi bussiakna Tallinna poole sõites jälgida.

Kuidas seda täpselt kirjeldada, ma ei teagi. See on taju, mida sõnadesse on nii raske panna. Puhtalt visuaalne nauding, mis sünnitas värsiread, mida ehk kunagi kasutada saan: taeva piirita meri ja tuhat pilvelaeva/kaljud on pehmed ja hõljuvad õhus.

Eriti kaunis oli aga see kuidas juunikuiselt helesinises taevas olid valged ja pehmed pilvetompsud ning....hallid vihmapilved, need mis paljude jaoks masendavad ja sünged, minu jaoks aga kauneimad kõigist. Lihtsalt vapustavalt ilusad sellised justkui akvarelltehnikas loodud moodustised...

Sinitaevas oli kõrgeim, siis valged pilved ja siis needsamad hallid pilved. Oli niivõrd hästi tajutav nende kõrguste vahe ning kogu silmapiir oli pilvetompsukesi täis - see lõi vapustava avarustunde. Tõelise vabadustunde. Ilu lisas see, et päike ääristas pilvi kuldse valgusega.

Bussisõit, need kaunid pilved ja Bonzo muusika. Olen jälle ühe hingematvalt kauni esteetilise kogemuse võrra rikkam

mõned mõtted

...et avada iseend.Avada oma südant

Tõesti, elu on vapustavalt ore. Ilus on elada õppides ja aina uut talletades. ma ei pea veel mõtlema tulevikule ja küsimusele "Kes sinust siis ikkagi saab?" ma vastust ei tea. Olgu siis pealegi kõrgharidusega koristaja, või veel parem: inimene kes tõesti töötab sest talle see meeldib, hoolimata sellest, milline on palk.

Noor ja idealistlik tõepoolest :) Siiski palju vähem kui ütleme kolm-neli aastat tagasi. Samas mul on veidi kahju ka kasvada. Ma ei eita, et olen aja jooksul niivõrd palju targemaks saanud samas aga...ma hakkan massi sulama, sellest on veidi kahju. pean silmas seda, et hakkan harjuma teatud konventsioonidega, kombestikuga ja üleüldise mentaliteediga, mille vastu mul justkui ei ole jõudu võidelda. See toimub nii vaikselt ja nii salapäraselt et....ma ei oskagi võidelda.

Olin taimetoitlane, loobusin. Olen alati armastanud õrnalt askeetlikku eluviisi aga...mulle meeldib internet ja digifotokad ja :D ma ei suuda taluda keskkonna kohutavat saastamist. samas, mida olen ma teinud, et ise seda ära hoida? Ütlen küll, et ma ei vaja seda kilekotti või või ümbrispaberit. Ühel hetkel aga...ma lihtsalt annan alla, kaua ma seda sama lauset korrutan. Kurb aga nii see on. peaksin andma endast kõik. Vahel on mul entusiasmi hood aga..need vaibuvad ruttu. tekivad taas ja vaibuvad jälle.

ma tahan olla tõesti inimene sõna parimas tähenduses. Olen veel piisavalt noor, ehk õnnestub :) Lihtsalto n vaja kuidagi laiskusest üle saada. Unistan küll sellest, kuidas õpin korralikult ja õpin rohkem kui oleks vaja. Need jäävad ianult mõteteks. Ma ei tea, ehk on kogu inimkond selline unistaja. Tahaks tehanii paljuta aga ....lihtsalt ei jõua. Elu läheb kiiresti ja jälle on möödas nädal, mis kulus interneti, mõne lause lugemise, sõpradega loba ajamise jms peale. ma ei taha olla erak. mõnes mõttes tahan. Ma armastan vahetevahel üksindust, kardan aga,et pikem üksindus oleks minu jaoks liiga raske. Võbolla ei olekski aga sõbrad ja perekondlikud suhted hoiavad mind paigal. Ehk kõige enam veel ikkagi, mida võib nimetada edukultuseks. Kuigi ma ei õpi eriti praktilist või mid rikkaks tegevat eriala, tuleb ju ikkagi kool ära lõpetada, siis leida hea töö ja olla igati "korralik" Oh, ma pean leidma jõudu, et minna...kuhu, ma ei tea :D

Muidugi pole elu nii negatiivne, kui ehk paistis eelmistest lõikudest. Alustasin sellega, et elu on ilus. Tõesti on. Eriti loodus, eriti mind ümbritsevad inimesed. Ma armastan teid kõiki ja mul on teiega hea olla. Mul on nii hea meel, et te võtate mind sellisena nagu ma olen. Enamasti rõõmsana ja (loodatavasti) heasüdamlikuna. Ja te ei märkagi kui teen või ütlen midagi sellist, mille pärastm ul endal võib häbi olla

Väga tore on ka see, et olen suurepärasesse seltskonda, kui rääkida oma kursakaaslastest: minuga nii sarnased kunsti- ja kultuurihuvilised. Muidugi minust mitmeid kordi targemad ja aktiivsemad aga...ma tunnen siiski, et sobin nende hulka.

Mõtteid on mul veel palju ja palju. Kõike ma siiski ei kirjuta see on ikkagi mu esimene hingeavaine. Loodan, et neid tuleb veel, aitab minulgi endast paremini aru saada. Aitäh et jõudsite lõpuni lugeda.

veel üks unenägu

tean küll, et muutub üksluiseks mu bloog nende unedega aga...No see on uni, mida ma lihtsalt pean maailmaga jagama :D
Seekord uni Tiinast :)

Mina ja kompanii olime mingid sensitiivid või nõad ja läksime ekskursioonile eeltaevasse. see oli selline paik, kuhu sattusid, kui surid ja siis veetsid seal aega kuni otsustasid minna alla mereranda, mis viis päriselt teispoolusesse. Keegi aga täpselt ei teadnud mida see teispoolsus endast ikkagi kujutas.
Igatahes me veetsime seal aega... Tiina näiteks leidis endale kaks gootilikku sõbrannant (kahvatud ja kiitsakad väga pikkade mustade juustega tütarlapsed). Saime uudistada ja vestelda eeltaeva juhatajaga ja olime valmis lahkuma kui järsku juhataja ütles, et me ei saa kuskile minna. keegi on mingi käki kokku keeranud ja eeltaevast läheb liiga palju inimesi liiga kiires tempos teispoolsusesse. Enne me lahkuda ei saa, kui asi selge. Kui see ei selgu, siis me peamegi sinna jääma.
Olin segaduses, otsisin lahendust. Järsku justkui välgatas miski. Kus on Tiina? Nägin ühte tema sõbrannadest. Küsisin mida ta Tiinast teab, kas Tiina on segaduse eest vastutav. Tüdruk pööras pilgu kõrvale ja vältis küsimusele vastamist.
Otsisin veidi, ja leidsin Tiina üles. Temast oli saanud kuri nõid pikkade mustade juusutega. Sain aru, et tema on süüdi. üritasin teda takistada, võtsin tal kätest kinni. Tiina oli kuidagi hästi pisike ja painduv. Näiteks ta rabeles ja nii pidin oma pihku võtma ka tema jala, mis tuli kaarega selja tagant. Üldiselt see kerge ülesanne ei olnud, sest nagu ütlesin, Tiinast oli saanud nõid ja ta üritas kasutada oma võimeid, selleks et esiteks lahti pääseda ja teiseks mind "neutraliseerida". Väga valus oli teda kinni hoida sest ta oli end kuidagi elektrifitseerinud. läbi hammaste talusin kuidagi seda valu kuni tuli juhataja ja muutis Tiina krussis punase pesunööri hunnikuks.
Hiljem järeldasime, et Tiinal oli tekkinud seoses uute võimete omandamisega võimuiha ja ta kasutas mingit mentaalset magnetit, mis inimesi mereranda meelitas.... voila!

veel und...

Olen mingisugusel moeshow'l, kus esitletakse pulmakleite. Õhtujuhtideks on Liv Tyler ja Kristie Alley (mõlemad samuti pulmakleitides). Üks modellidest on Krissu. Vaatan ja imetlen kuni järsku juhtub midagi ja ma pean ära minema.Kõnnin mööda teead ja tean et keegi peab mu auto peale võtma. Mingi kantpea vms säärane olend. Näen kedagi ootavat ja lähen ära sest too tüüp mulle ei meeldi. ja üldsegi viidaks mind sellisesse kohta kuhu ma minna ei taha. Põiklen kõrvale. Järsku jääb minu kõrval seisma aga auto. See on minu vend. Tema eest ma end peita ei osanud. Teadsin, et tal on punane audi (päriselt ongi) aga unes sõitis mingi halli vana WV Golfiga. Mul ei olnud võimalik kõrvale põigelda jan ii istusin peale. ta viis mu kuskile kolkasse kust ma pidin ise bussiga edasi sõitma mingisse veel suuremasse kolkasse. ta valvas, et ma seda teeksin. Sõitis ära siis, kui buss ette tuli. peatunud buss aga (tegelikult mikrobuss ) sõitis hoopis saaremaale. pealegi avastasin ma, et ma ei saa isegi linna tagasi sõita, sest mul polnud sentigi raha.
hakkasin juba jala tagasi minema kui järsku otsustasin, et lähen majja, mis oli bussipeatuse lähedal. Läksin sisse ja nägin Krissut
(kes tegelikult pidanuks olema hoopiski iirimaal), kes ütles, et sõitis siia. See oli tema unenäo-ema kodu vms. Järsku oli seal üks brünett Krissu ja üks blond Krissu. Brünett ütles, et see blond on tema kaksikõde, kellest ta lapsena lahutati ja kelle ta iirimaal üles leidis. Vaatasin kõrvale ja juba oli Krissusid kolm (nr 3 ka blond). Ma ei saanud enam aru kes on orginaal. Küsisin ühelt blondilt kas tema on orginaal-krissu. Nad kolmekesi hakkasid itsitama. Ilmselt eksisin. kahjuks mu uni selelga lõppes. Ei tea kuidas asi lahenes.

Teine uni oli nn maakaardi uni. St seda, et sissejuhatuseks nägin seda kuidas Soome põhjatipust läks läbi Põhja-Jäämere hiigelpikk maantee kuskile keskvene põhjatippu. Mõõtsin veel kaardilt distantsi ka. Eesti järgi. Võtsin Talllinna ja narva vahelise pikkus (paar millimeetrit) ja sain väga väga väga mitu korda selle maantee vahele mahutada. Ülipikk maa siis.... Imelik oli aga ka see, et tee peal pikemat peatust teha polnud võimalik(kuigi vahemaa läbimine oleks võtnud ka järjest sõites paar päeva vähemalt) ja selle maantee lõpus venemaal oli väga väga mitu H märki. Mitu mitu hotelli neile, kes suutsid kohale jõuda :D

Keegi unenäos seletas, et selline maantee keset merd oli vajalik selleks, et lääne väed kergemini afganistaani jõuaksid :S. maakaart kadus aga silme alt ja...

Olime kuskil keset seda maanteed. Otsustasime teha peatuse, et...minna ujuma! Jääauku! Ma ei tea palju meid oli aga üks meist läks kohe prauhti ujuma. Mina aga otsustasin et tuleb enne sooja teha ja jooksin vist paljajalu edasi tagasi u 20m lõiku. siis läksin ujuma. Väga hea oli ja üldsegi mitte külm kuigi nägin,et nahk läks aina punasemaks. Ka see unenägu lõppes järsku ja ma ei tea, mis sai edasi :(

mina näen ka und

..ehk mitte niipõnevat kui Liis aga siiski...minu uned on ka üsnagi huvitavad :p ja kuigagi kummalisel kombel on nii, et vot see ühikatuba on sellise auraga, et pea igast uneportsust jääb mõni unenägu meelde.

Eilsed "nöod" sisaldasid üksikut ümberõppinud lasteaiakasvatajat, kes sai ülesandeks hoolitseda probleemse nooruki eest, siis Signe Kivi, kes töötas lillepoes müüjana kui kes oli ikkagi unstnik ja kellele ma halasin, et kunagi tahtsin ka mina EKA-sse minna, ainult et üks hetk sai kunstist kõrini. Seal me arutlesime selle kunsti teema üle....

amas nägin ma ka und sellest kuidas olin kodus Tallinnas ja riputasin vanni kohal pesu restile kui ma kui ma järsku minestasin. Mul oli väga kõrge palavik ja ema tegi mulle jahutavat vanni (imekombel kadusid mul riidest seljast ja vannis olin alasti). Koos palavikuga oli midagi toimunud ka keele ja kogu suuga tegelikult. See oli tuim ja ma ei suutnud ühtegi arusaadavat õna kuuldavale tuua. Ema istus murelikult vanni ääres kui järsku tuli isa vatama, et kuhu me jäänud oleme. Mina olin küll väga jõuetu kuid siiski väga häbelik ja tegin kõik mis suutsin, et varjata tema eest oma alasti keha aga...ta ehmatas ära või midagi taga juhtus ja ta ainult vahtis mind pingsalt. Noh, lõpuks läks ta ära ja mina hakkasin ka tervenema. Imelikul kombel tähendas tervenemist see, et ma hakkasin jubedalt lõdsema. Samal ajal sain ma aga kõnevõime tagasi ja olin õnnelik, et jäin haigeks Tallinnas ema läheduses, mitte Tartus üksi. Seda sellepärast, et siis ma oleksi lmselt mõelnud: "Oh, kohe läheb üle. Pole hullu midagi"....

Tänasest hommikust jäi ka kummaline uni. Nimelt olime Liisiga mingisuguses väga "targas" loengus, kus ma paistsin millegipärast õppejõule silma kui eriliselt viks ja tark tudeng. Järsku küsis ta minult, et milliseid keeli ma tunnen. ma sobivat tema assistendiks. Minul oli väga uhke tnen ja vaatasin Liisile otsa "vaata vaid, vot nii, küll mina olen vägev! " pilguga. Ma jäin selle ametipakkumise peale mõtlema ja läksin koju. Tahtsin just emale rääkima hakata, mis juhtunud oli, kui nägin ,et seesama õppejõud on ka meil. Tuli välja, et see on mu ema uus peika ja nad olevat juba mõnda aega "käinud". (Vot kus lops! :D)
Õppejõul aga, ta oli selline halli habemega õrnalt kõhukas pikka kasvu vanem mees, oli mingisugune nain, kellega ta enne mu ema väljas käinud oli. See helistas nüüd mehele iga päev aga õppejõud ignoreeris teda ja lasi minu emal telefonile vastata (unenäos oli muidugi täiesti loomulik, et mingi suvaline tädi teab meie kodust numbrit). Ema pidi siis ütlema,et meest i ole siin jne.

Lõpuks sai aga kõigil sellest kõrini ja me emaga hakkasime meest veenma, et ta peaks ikkagi selle naisega asjad selgeks rääkima. Ta helistas taas ja ema võttis vastu. keerutas ja põikles telefonis, samas vaatas mehele tungiva pilguga otsa. Lõpuks mees soostus temaga rääkima...
sellega uni ka lõppes.

nädalavahetus= kunstivabrik+kaardipõrgu

Jah. See tähendab tõesti seda et me veetsime oma elu üsna mõttetult :D
Eilne päev algas sellega, et Tiina tuli kuskil üsna vara uksele klopsima. Tema ei saavat magada. Nojah, eks Tiina õrnalt eufooriline erutusseisund paistis välja. Ta käis nimelt reedel kohtingul mis, näib, oli vägagi meeldiv :P

Niisiis tuli ta meile. meie olime veel voodis kui kuulsime et uske taga keegi rahutult klopsib. Ma ütlesin Liisile, et kindlasti on naabrite poole ja ei tasu end üldse vaevata. Aga võta näpsut: oligi Tiina! Tiina jäigi siia ja rääkisime pool päeva maha.

Teine pool päevast töötas ruumis 728 kunstivabrik. Vähemalt Tiina moondus küll konveieriks sest maale...täitsa kenasid sigrimigrisid, tükki kümme. Mina maalisin mingi veidra kaksikportree "pundunud Carlist" ja rohelise nahvärviga mehest, ilmselt tulnukast. Seejärel veel sigrimigri koos eidekesega ja kollase punetistes mee, kes jääb bussi alla. Üsna inimkeskne oli minu looming tol õhtupoolikul.

Esialgu Liis aiult muigas ja mängis kunstikriitikut kuid värvide mõju on lummav ning temagi muutus kunstnikuks :) Lisaks sigrimigridele üks herilane ja eriti armas sajajalgne :)

Niisiis väikene matemaatika ütleb, et 10...+4+5 maali= palju pilte :D Iseasi, milline protsent tuli praaki :D

vaatasime ka filmi ja läksime mingi hetk ka magama. Enne küll veetsime Lisiiga veidi "privaatsemalt" aega. masseerin teda ja..tundub et ma läksin vist veidi liiale sest ka Liisil tekkis mingisugune püha ekstaas :D

Ma pole oma unesid üldse kirjeldanud. Ehk oleks paras aeg seda teha :)
Minu tänane hommik oli õnnistatud unega sellest, kuidas ma läksin Evaga kinno. igav oli ja kuna pilet maksis ainult 10 kr, siis miks mitte? Kummaline oli aga see,et filmi näidati Aleksander Nevski katedraalis. See rääkis sellest, kuidas eesti talupojad otsustasid hakata võitlema vasallkuninga ülemvõimu vastu. esiteks tuli varastada selle kuninga ladudest teatud kummalist kraami , mis meenutas nätsulehekesi. Teiseks tuli ehitada kaunis Aladdini-stiilis loss kuldsete sibulkuplitega. Siis võis sõja kuulutada. Kahjuks juhtus aga nii, et keset piiramise ettevalmistusi suri eestlaste mässu juht, nende "kuningas" ja kõigil tekkis küsimus, et kes küll kuningakssaab. Samal ajal seisis vana juhi poeg kuldse keebiga lossi kupli otsas ja ootas,et ta välja kuulutataks kui uus kuningas. ootamise ajal ronis aga üks entusiast sinnasamma kupli otsa lehvitas Hollandi(!?) lipuga ja karjus: "Viva La France!" Kuninga poeg lükkas ta kupli otsast alla ja kuulutas end kuningaks. tema uhke paraadtrepist allatulekuga lõppes ka film. Filmil oli aga ka epiloog, kus öeldi, et vana valitseja(see kelel vastu mässu korraldati), kaotas oma võimu ja territoorium läks hoopis prantsuse Eugene Hirmsa võimu alla. ta oli türann ning talupojad, eriti Kolga elanikud, kanantasid näljahädade käes. Filmi pealkiri oli "Taxi ride", selle režissööriks oli venelane. film ise pärines aastast 1961. Põnev......

Ja tänase päeva oleme veetnud kaarte mängides....

elu loksub tasapidi paika...

...sügistalvisesse tsüklisse. Kogu suve jooksul suutsin ma ehk üks-kaks raamatut läbi lugeda, nüüd olen usinalt hakkama saanud juba näidendi, Gilgameši, luulekogu ja "naiivse" romaaniga. Ei, ma ei taha end kiita. Lihtsalt hämmastav, kui palju tegelikult ümbritsev keskkond ja eelhäälestus mind tegelikult muudabki.

Loenguid iseenesest on praeguse seisuga olnud tegelikult kaks. Praeguse seisuga on mulle mõlemad loengud meeldinud. Khõmm õigemini siis õppejõud. Mitte midagi seksuaalset, oh ei, kuigi mõlemad olid mehed. Lihtsalt minu kiiks, armastan inimesi vaadata ja... nauditav oli seda teha (muidugi ma ikkagi veidi kuulasin ka loengut ennast). Õppejõud nr. 1 oli oli nauditav kui nn viimne romantik. Korralik härrasmehelik riietus pintsaku triiksärgi ja isegi alussärgiga. Lipsu küll polnud aga see olekski ehk liialdus olnud :D. Miks see nii eriline oli? No filoloogia on justkui rohkem naisi meelitav eriala ja naised on õppejõududena siiski vist enamuses olnud. Mõned üksikud mehed aga jätsid mulje (kui jätsid) pigem iseloomu kui riietumisstiili järgi. Seda soliidset õppejõudu pole ma l ihtsalt veel iseloomu poolest tundma õppinud.

Õppejõud nr 2 oli mõnes mõttes veelgi parem: kui te olete näinud multifilme, lugenud raamatuid tarkadest professoritest-tähetarkadest prillide ja pika halli habemega, saate enam-vähem sobiva kujutluse sellest, millist õppejõudu mina auditooriumi ees nägin. Prillid, habe, veidi pikad hallid juuksed, kuigi pealagi kiilas. Vanemapoolne, kiitsakas, kõhn. Tõesti, täpselt justkui muinasjuttu oleks sattunud. Ainult tähetorn ja alkeemikute labor puudus täiuslikust muinasjutust. Noh, kuna loeng oli vana-kreeka kirjandusest siis...veidi kujutlusvõimet ja....leiadki end muinasjutust :)

Oeh, üks asi seoses selle sügisrutiiniga veel: mul tuli taas sama mõte, mis eelmisel õppeaastal. peaks ikkagi romaani kirjutama kunagi :P Oiijahh, saaks mõne luuletusegi kirjutatud, terve suvi pole õnnestunud :D Üldiselt on aga tore, et otsustasin üle pika aja jälle kirjutada. Tuju kuidagi paranes :)

kohusetundest...

peaks ju ikka kirjutama. Olenemata sellest, et midagi olulist põnevat pole juhtunud. Ales harjun sügisese elutsükliga. Täna algas ametlikult õppeaasta. Mul teoreetiliselt oli isegi üks loeng. Mina olin hakkamist täis ja kultuuri ammutamiseks taas valmis aga...polnudl ihtsalt kedagi kes teadmisi jagaks. Hmm teda igatahes polnud ja nii tuli tagasi kodu poole pöörduda. Kuna olin koos Tiinaga, tähendas see muidugi suure ringiga tagasipöördumist: raaamtupood, raamatukogu ja pannkoogid Tiigi ühikas asuvas söögikohas.

Eile külastasin ma lõpuks ometi legendaarset Zavoodi. Mulle see koht täitsa meeldib. peaks sinan jälle kunagi minema.

Aga üldiselt on ideede puudus. See jutt on jama. parem kui te seda üldse lugenud poleks...

Selline olen ma siis Liisi silmade läbi. Hullumeelne ja punnsilmne :D
Aga päris lahe pilt sellegipoolest mu meelest. Nii naljakas, et kohe peab maailmale näitama. Autoriõigused loomulikult seitsme lukuga kaitstud :)

minu uus kullake

Minu uus kallikene. Loodan, et meie kooselu kujuneb õnnelikuks ja mõlemaid pooli rahuldavaks. Unistan pikast pikast armastusest, Oi hõbepulmad oleksid toredad....

Grande Finale

Krissuke on nüüd lõpuks Iirimaal tagasi. Kallid sulle, kui lugema juhtud ;)

Enne sõitu eile saime aga lõpuks ometi hakkama millegi sellisega mis ka meenutamist väärt on. Noh vähemalt meiesugustele "siivsatele" ja igati ontlikele preilidele. Tegime tempu :)

Kuna ilm oli ahvatlevalt ilus, otsustasime randa minna. Kuna ilmas siiski piisavalt kindlad polnud, keegi bikiine kaasa ei võtnud. Kohale jõudes me avastasime aga seda, et vesi on vapustavalt mõnus. Ronisime kõik jalgupidi vette solberdama. Tulid veel ka mingid suured lained. Tütarlapsed muutusid juba üsna julgeks sest seelikud kerkisid aina kõrgemale. Mõnel juhul paistis juba pesugi, mida lained meelalt märgasid.

Jalgade kastmisest jäi väheks. Lõppude lõpuks kurvastas Krissu, et pole aasta otsa meres ujunud ja nüüd täna ka ei sa kuna pole trikood. Meilgi käisid neelud merevette viskumise suhtes. Mida küll teha?

Tagapool on mitteametlik nudistide rand. Ehk keegi ei pahandaks ega pööraks suurt tähelepanu kui läheks alasti ujuma? Ei nii julged me veel pole. Aga aluspesus? Ei tea...avalik rand ju, inimesi ka siin ikkagi on veel ,kuigi tavapärasest vähem... Aga nooruses peabki veidi crazy olema. Niisiss, peale mõningas arutelu kambavaim siiski võitis ja...läkski lahti. Jooksuga lainetesse...oi kui mõnus :)

Olles juba piisavalt sügaval, hakkas mul üsna kahju et tegelikult alasti ujuma ei läinud. Mis sest, et päev, mis sest et inimesed :D Aluspesu tundus nadi :D Noh aga natuke perversseid nalju saab ikak teha. Niisiis mina kui teada-tuntud "inimeste lolliks muutja" panin ette teha võistluse, mis seisnes vees kõige kiiremini aluspükstest lahti saamises ja siis pea kohal viibutamises :) kambavaim oli tugev, sest kõik nõustusid kõhklemata. Sama võistlus ülemise osaga osutus ka üsna populaarseks. Eelsoojendus tehtud, võisime teha peavõistluse, mis tegelikult polnudki võidu peale :) See oli ülemise osa käeshoidmine ja veest üles hüppamine. Uskuge mind, see on tõesti nii ahvatlev kui see Fa reklaamis tundus :P

Väga lõbus oli. Tõeline vabadus ja mõnu. Mingil hetkel märkasin ma, et teatud seltskond on kogunenud randa pingile istuma ja jälgib meie tegemisi lausa "esireast". Peae seda oli ikka sama lõbus. las vatavad kui tahavad. Vanemad inimesed olid. Kui tihti nad ikka "noort" ihu näevad.

Tulime välja, panime riided selga. Aluspesu märg, seda muidugi mitte, ja hakkasime kodu poole minema. Tõeliselt vapustav ja mõnus tunne. Meie rannasektoris küll mõningad inimesed väheke muigasid, aga me muigasime ka :)

Õhtul Tiina juurs enne lennujaama minekut jõime Pina Coladat (mis kõigile vastik tundus, aga minu meelest väga hea jook) ja lõime kokku selle nimel, et järgmine aasta võiks minna kuuvalgel alasti ujuma. On vaid Krissu vaja ära oodata :)

Mõnikord tundub küll, et ma peaksin "inimeseks" hakkama. Aga miks ometi? Mõnus on ju lolli mängida :9 Endal on tõesti hea. Ilma sõbrannakarjata vist siiski ei läheks. Päris üksi mitte. Samas soovitan järgi proovida. Miski ei saa taksitada merre minemist.

See ettevõtmine oli tore suvelõpu "üritus" meile. (Kaasategijad mina, tiina, Leili, Krissu :P ) ja Tore Grande Finale meie Iiri printsessile :D Nüüd on millest sõpradele rääkida.
PS alkoholi oli mängus minimaalselt. St kaks lonksu Gini

Väärtegu

Hahahahaaa. Kõigepealt luban endale väikese irivituse oma ebaõnne arvel. Teiseks väikene mõtteke teemal "ausus ei tasu ära". iidvana aavastus muidugi. Aga ikka peab see aegajalt end meelde tuletama. Asi nimelt selles, et reegleid järgides ja siis korraks vääratades kargab teri kari õigusemõistjaist kaarnaid kallale :D

Minu puhul siis: "Sõitis ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita" (Oi kui nunnu, et viiekroonist paberilipakat defineeritakse kui dokumenti :) ) Igaljuhul eks see tõsi oli küll. Olin teel sadama poole. Lühike vahemaa, mida ma tavaliselt jala läbin. Täna aga juhtus, et tramm peatus täpselt õigel hetkel minu nina ees. Otsustasin siis jalavaeva vähendada. Üks peatus, pole hullu,et piletit pole (Oleksin pidanud teadma, et see on lõks :D) Muidu ma ju alati olen korralik (a)

Noh igaljuhul nabiti mind kinni. Karm tädi oli ja oi kui vastik. öök. Tagantjärele hakkan mõtlema et lugupeetud AS Falck Eesti "linnatranspordi teenindaja" ei käitunud ju isegi täiesti määrustekohaselt. Vähemalt mina ei näinud küll kuskil nähtaval kohal tema töötõendit. Ei usu et ID-pileti kontrollija tema ametitõend oleks. ja väga ebaviisakas oli ta ka. Turvamees näiteks suhtles mingi venelasest jänesega küll üsna mahedalt ja ärritumata. Noh pisiasjad, mis sest enam.

Ma pole enam isegi pahane mitte. Mis möödas, see möödas. Lihtsalt hämmastav kuidas ma olen pea kolm kuud piletiga sõitnud ilma ühtegi kontrolli nägemata ja.... ainus kord kus mul seda pole satun Jänesebussi :D Oh seda elukest küll :D:D:D
Poliitikusks ma vist enam ei saa. Minu minevik pole enam plekitu.

tööst rääkides....

Enamasti ikka sama tüüpi küsimused, samasugused inimesed. Tõesõna, vahel tundub, et inimesi on edukalt kloonitud juba aastakümneid. No õesti on nad kõik niiii sarnased. Üldiselt ega midagi nii vapustavalt põnevat pole.Laulan oma päheõpitud Toompea monoloogi ette, siis sama kadriorus. On nagu ikka on aga vahel... oi nalja ikka saab :)

Ma olen absoluutselt sterotüüpide kasutamise vastu aga vahel tõesti tundub, et ameeriklased on lihtsalt lollid. Tumbad :D Professoreid on muidugi ka,tarku nimesi kah aga no mis nägu pean ma tegema kui näidatakse näpuga varesele ja küsitakse: "Kas see ongi teie rahvuslind?"
(Bussis sai pääsukest korra mainitud)
- "Ei see on vares!"
-"Oi, meie varesed on küll teistsugused."

Samuti tänane näide:
Oleme Toompeal, Neitsitorni juures lähevad trepid alla Kik in die Kök'i poole. Väike kallak.
-"Kas teie rohi kasvab aeglaselt? Kuidas te neid nõlvu niidate?"
-"Murutrimmeriga!"
(Tädikese nägu selgineb niivõrd lihtsa vastuse peale) - "Ooo!"

vot ma ei tea mis tegu ja nägu mul teiselpool maakera oleks aga.....no andke andeks minu eestimaise mätta otsast tundub see küll üsna jabur.


Üldiselt ei taha ma siiki muljet jätta nagu see oleks tavaline. Ei ole, seda enam see aga üllatab :D Võtab hetkeks lausa sõnatuks. Aga loll pole ju mitte see, kes küsib vaid see, kes üldse küsida ei oska.
nii et....

Tiina pidas sünnipäeva

Eile. Täitsa tore olemine oli isegi kuigi üks oluline element, Liis, puudus. Tema nimelt otsustas minna maale kaskede-kuuskede varju . Aga kuna ta praegu msn-s räägib kuda tal haigus kallal ja nina täitsa punane, võibolla ongi nii parem siis.

Helikaga ressursse kokku pannes otsustasime, et meie lapsemeelse seltskonna liikmele sobiks küll suurepäraselt kinkida... Twister :) Lõbus, on vähemalt üks võimalus aega veeta, kui väga igavaks läheb, füüsilist koormust nõudev ja....eriti lõbus võib olla siis kui paari alkoholiannuse tagajärjel enam korralikult tasakaalu pole :))
Nalja selle mänguga igatahes sai. Nägin kõiki kutletavad ja kujutlematuid inimkehha poose, mõningad neist sisaldasid uppis tagumikke, teised käed-jalad ristis poose, kus raskuspunkt oli....ega vist päris täpselt ei teagi kus.
Kahjuks tekkis fotokal just siis praotesti tuju ja mingi tobeda "focus errori" pärast ei saanud neist kunstipärastest poosidest ühtegi pilti :(

Tiina sai oma ammuse kinisidee lõpuks ometi teostada. Tequila! Pits sisse , sool ja sidrun kah! Väga hea jook oli. Kuid kahjuks oli keegi selle nii üles kiitnud, et ma pidin peaaegu pettuma. Jook oli hea, ses suhtes vastuväiteid pole. Mingit särtsakust või mõnusat sooja surinat ma aga küll ei tundnud. Pigem tekkis hirmus uni. Oeh...

Lõppude lõpuks oli ikkagi tore. Hea, et vähemalt keegigi veel sünnipäeva thistada vitisib. Au ja kiitus sulle, Tiina

Täna käisin rulluisutamas ja...tänane päev võib minna ajalukku kui Greta esimene kukkumine uute uiskudega. Aia! Roheline tuli vilkus, kiirustasin üle tee ohutussaarekesele, tahtsin teisest ülertuskohast ka üle saada kui tuli oli juba punane ja autod valmisusid sõitma. Haarasin postist(Postid on ikka päästnud) aga libisesin kuidagi ja...nagu tõeline sültjas olevus valgusin külili. Midagi hullu polnudki ainult et...pea jäi postile ette. Kolks! Oli küll valus jah. Õnneks on pea mul siiski piisavalt kõva. Vähemalt autojuhid said veidi show'd....

jälle tainas

Ema tungival soovil ja ussitanud õunte üleküllusest tekkis järjekordne koogitegu. Ikka pärmiga, ikka liiga palju kuigi kogused olid eelmisest korrast täpselt poole väiksemad.
Geniaalne nagu ma olen, leidsin suurepärase lahenduse, kuidas taigna kogust vähendada(lisaks 2 plaaditäie taigna jagu oli veel samapalju). Lapsena sai ju tainast söödud. See oli nii hea! Miks siis mitte seda nüüdki teha? Eriti kui tainast üle on. Ahmisin siis aeg-ajalt väikesid koguseid. Täitsa hea :)

Õunakoogid said valmis. Täitsa nämmad. Alles hiljem selgus,et taigna söömine oli väär. esiteks koguseliselt ei suutnud ma just palju vähemaks süüa: ikka jäi kerakene sügavkülma paremaid päevi ootama. Teiseks krooksun ma nüüd täpselt viieminutiliste intervallide tagant pärmiseeni üles. Kuna jõi hoogsalt ka vett....tõeline mineraalvee maitse :D

Emme ütles, et pärmiseened sisaldavad D-vitamiini. Lisaks hakkab mul nüüd kõhus kerkima ja ma tunnen alati täiskõhutunnet. Ujee :D

Muidu olen ma Krissu ja kompaniiga käinud kinos (Charlie and the Chocolate Factory on väga vaatamist vääriv film. Meelelahutus küll ja lastefilm ka. Kuid nalja saavad ka suuremad inimesed. Mina itsitasin peaaegu lakkamatult ), piljaridis ja...üllatus ka lausa ööklubis, kus tantsisin like nobody's watching. Sedasama tegi ka Liis, Tiina üritas niisama ilus ja võrgutav välja näha ja Krissu tantsis väga hästi. Igati lõbus oli

Nüüd pean tormama piljardisessioonile nr 2. Ehk kunagi kirjutan jälle
Tchüs!

Lennujaama jõuavad parimad :)

Eile oli too kauaoodatud Krissu saabumise päev. Nagu kord ja kohus pidime me minema teda kollektiivselt vastu võtma. Juhtus aga nii et seltskonnast reaalselt lennujaama jõudist täpselt 50%.

Tiinakene ei tulnud sest temal oli paha olla. Täitsa mõistetav ja andestatav. Helikakene ka ei jõundnud sest,,,,buss lihtsalt ei võtnud teda peale.
Ta tuli küll kohale, tahtis viimasel hetkel peale tulla aga...uksed sulgusid ja buss hakkas liikuma. Ilmselt oli seda protsessi võimatu peatada, sest bussijuht ei reageerinud ei viibetele, ei lühikesele järgijooksmisele :( Nii ei jjõudnud ka Helika...

Jäime kahekesi: mina ja Liis. Tulime nr 17 bussiga. see tähendas veel pikka matka bussijaamast lennujaama. Ülesmäge ronimist ja vihma. Olime juba peaaegu lennujaamas, kui nägime lennukit maandumas. Jooks jooks jooks. Kiiresti kiiresti Kriisssuuu!!!!
Nii ikkagi jõudsime ootesaali. Kõigepealt kari asiaate, siis Kaur kender, Lillelise särgiga mees, paar rahulolevat ärimeest ja lõpuks...Krissu! Blond!? :D
Krissu rääkis eesti keelt täiesti normaalselt, iseloomult ikka sama aga kuidagi mõjus ta veidi välismaiselt, või suurlinnalikult. Ei tea isegi miks.
Igal juhul, kotid said Tiina juures maha pandud, siis läksime veel hilisõhtul juttu rääkima ja...seda jätkus üpris kauaks :)

Tiina pidas sünnipäeva

kaputt

ist das(der?) Fernseher. Virvendab ja on vait ning...nüüd ei lülitu enam sissegi.
Mida teha.Kas mu suvevaheaeg on tõesti rikutud?

(kallikesed see on iroonia, eksole. Mul on ju kompjuutr)....

maagiline tainas

Kõik on vast teadlikud muinasjutust, kus vaestele nälgivatele lastele kingiti pudrukauss, mis kunagi tühjaks ei saa. Noh ja minuga juhtus midagi üsna analoogset. Suure rõõmu asemel aga....oeh veidi liiast sai.

Mina sattusin nimelt (peaaegu) lõppematu taigna otsa. Jah, oli täna selline suurejooneline plaan, et teen pärmitainast ja pitsat ja puha. Tainas tuli täiesti asjalik hoolimata sellest, et ma pärmiseeni esmakordselt ekspluteerisin. Tainas kerkis täitsa tublisti :) Aga...tainast tuli meeletult ! Ma pidin lausa 4 (!) plaaditäit küpsetama. Kolm pitsat+ plaaditäis üsna maitsetuid aga siiski isetehtud saiakesi :D

Hurraaa söögiorgia võib alata ja pitsast meie majas puudust pole. Noh vähemalt homseni mitte :) 'Tia Kas see oli inspireeritud Liisi emmeksolemisest või Tiina eilsest muffinist afa...proovisin minagi siis hasjaikaks olemist ja....tõesti väsitav. Eriti küürimine :(
Aga emme on tubli, tema värvib peldiku põrandat:))))
Roosaks! :)))

vot siis...

Igav on ju anda kuivetut aruannet minu viimastest tegemistest. Vaadake parem kui vägev inimene ma olen :D(Mitte, et ilmselt kellegi nimetähtedest halbu omadusssõnu moodustataks...)

G	Great
R	Respectable
E	Enchanting
T	Tempting
A	Astounding

Name'>http://www.go-quiz.com/acronym/acronym.php">Name / Username:

Name'>http://www.go-quiz.com/acronym/acronym.php">Name Acronym Generator
From Go-Quiz.com

polegi midagi öelda

ah kirjutage ise midaghi huvitavat

tuhkatriinu ball

Andestust kulla Liis, et ma eile ei blogitsenud ja sellega siis sinu soovi ei täitnud kuid....esitekskadusid sa silmapilkselt ära ilma, et ma olks sulle jõudnud rääkida, et mul lihtsalt pole aega. sest teiseks....pidin minagi välkkiirelt kaduma. Tuhkatriinu kiirustas nimelt ballile või siis veidi reaalsemalt linnatüdruk kiirustas maasimmanile. Ridiridiralla!

Mina, Helika, Heli, nende emaja tema sõbranna Urve. Jäneda legendaarne Musta Täku Tall. Alguses nagu ikka oli veidi kurb ja iigav sest rahvast oli liiga palju ja õhku lihtsalt...liiga vähe. Õhtu edenedes saime siiski hoo sisse: tantsisid kõik nii Helika ema, ta õde, sõbranna Urve. Meie paraku Helikaga pidime leppima teineteise seltskonnaga sest oleme vpiisavalt pirtsakad,et mitte soovida tantsida keskealiste prsikete kiilaspeade ja vuntside ning liialt purjus puberteetikutega.. Aga...meil oli omavahel ka lõbus. ja läks veelgi lõbusamaks sest....
leidsine endale spermi :) Me ei saanudki tema nime teada ja sellepärast, vabandage väga, oean teda nimetama esialgse hüüdnimega, mis tulenes sellest, et ta oli üks vähestest värske ja aktiivse olemisega meesolevustest, kes tantsis nii aktiivselt, vonkseldes, lausa tervet tantsusaali hõlmates.

Ilmselt olid meil lahked ja kutsuvad nöod ning varsti sai meist trio :) Sperm ühines meiega ja terve õhtu meeletu tantsimise ja vahepealsete muietega spermi tantsuliigutuste peale, oli kindlustatud :) Oli kohe nii lõbus, et ma suutsin lausa tantsida põmm-põmm-põmm-trääns palade saatel ja seda vaheldumisi justamendi lugudega .D

Helika muidugi tegi Tallinnast sõitma alates väikese ettepaneku, et kui õige landiks seal Jänedal mehi. Mina vastasin selle peale, et meievanuseid seal pole. Otsustasime, et kõlbavad ka veidi vanemad ja vanuselimiidiks saab 26, seitse aastat meist vanemad mehed. Kallis sperm oli kahjuks lausa 5..lausa 6 aastat üle limiidi. Kurb ju küll, kas pole? Teisalt jällegi hea, sest kuidas oleksime ma teda ometi jaganud? ja vanus lausa ideaalne, sest kahepeale vanuse jagades, oleks ju hästi kõlvanud...

mehe riietumisstiil oli ka suurepärane: madrusesärk ja punane piraadi pearätik :) Seega ideaalne mees ja tantsupartner. Õhtu oli suurepärane ka keskealiste hordide keskel ning...tegelikult oli seal ju mõningaid noori ka. Meile muidugi nad vist eriti korda ei läinud meil oli oma silmarõõm , vapustavate tantsuliigutustega stiilne Sperm ,kel Saaremal suvila :)

alter ego päev

mõnikord lihtsalt on nii, et tunned vajadust olla keegi teine. Mitte küll täielikult kuid...veidi ikka. Vähemalt minul. Niisiis on mul mõnikord sellised sügaval hingesopis aset leidnud keemilised muutused, kus kujutan ette, et olen endiselt mina kuiod absoluutselt teistsuguse hingeeluga. Eile oli samuti mõneti selline päev.

Lähen rahvarohkesse kohta (näiteks Viru keskusesse) ja mõtteis olengi väliselt teine. Ülbe, iseseisev, saatuslik. Võlun igaüht oma jäise olekuga. Vaatan igaühele(enamasti siiski vastassoo esindajatele) kindlat silma, tunnen end eriliselt. Olen meigita, lohvakates riietes või lihtsalt tavalistes teksastes aga kujutlusis justkui kõige kaunim, kõige erilisem kogu linnas. Sammungi sellise suhtumisega inimestest mööda, teadmata, kas keegi tegelikult isegi mind üldse tähele paneb...

Palju põnevam on ühistransport kus on ülimalt hea katsetada inimesi (vastassugu jällegi, kui olla aus.) kes suudab vastata intensiivsele "jõllitamisele"? valin siis ohvri välja ja vaatan talle silma. Ei mingit otsest sõnumit, lihtsalt väga kindel silmavaade ja...pole veel kohanud kedagi kes pead ära ei pööraks. 2 sekundit...5 sekundit...jah nii palju peab igaüks vastu kuid üle selle...siiani mitte. tean, et kui mu väljakutse vastu võetaks, jääksin ilmselt ise kaotajaks. Kurb küll, siiani pole veel nii läinud ja saan nautida oma nn psüühilist "üleolekut".

Eilseks ohvriks oli mingisugune suvaline pikakoivaline noor nudipea. Jõllitasin siis teda kuid erilisi tulemusi see ei andnud. Ikka lõppes asi pea ärapööramisega. Teadagi aga kui mina olin oma pilgu mujale suunanud, vaadati salamisi tagasi. Pöörasin silmad tagasi, pööras tema ära. Ausalt öeldes on selliseid mänge juba piisavalt mängitud ja kuna tollel noormehel puudus julgus, tüdinesin ruttu.

Järgmiseks ohvriks sai u 25-30aastane mees päikeseprillidega, kes istus minu suhtes profiilis. Proovisin sama mängu, ehk veidi intensiivsemalt, sest isik tundus huvitavam ja vaatas veidi enam tagasi (kas mind või jonnivat last, või mõlemat korraga, jääb mõistatuseks). Kuna mees oli üsna kena, pidin ma ikkagi aeg-ajalt teda vaatama, olgugi, et minu alter ego tuju oli juba peaaegu möödunud.

mees lahkus bussist Teletorni ees. Koos temaga ka vanapaar ja noor neiu kes...üllatus üllatus olid kõik turistid, vist rootsalsed. Mees heitis mulle aga avatud bussiustest möödudes kiire pilgu ja...ei saa salata: kogu lugu pani muigama.

Põnevaks läks asi aga siis kui oli minu peatus ja pidin väljuma. Samas peatuses tuli maha veel teisigi ja...ka minu nudipea :)Ületasime tee, ülejäänud rahvas hajus kuhugile, kõndisime vaid mina ja tema. Üks ühel, teine teisel pool teed. Nudipea oli ilmselgelt rahutu. Vältis vasakule teepoolt, süütas sigareti ja üritas väärikalt ja ükskõikselt kuid siiski õhkõrna närvilisusega võimalikult kiiresti minema lonida. Ka mina olin muidugi närviline. See kõik oli kõigest mäng, kõige vvähem oleksin ma tahtnud temaga vestelda ja fuihh! tutvuda. Nudipea pööras paremale. Seekord läks nii nagu plaanitud kuid, mis saab järgmine kord? Kes teab....

unenöod

üleeile nägin unes pulmi, täna rasedust. Mida see küll tähendama peaks?? :D

Õnnelikult kodus...

niisiis, tõepoolest õnnelikult kodus. On lausa suurepärane tunda jalge all taas kodumaa pinda (hetkel on jalge all küll roheline vaip kolmanda korruse mustamäe korteris, aga noh...). Lätis on nüüd käidud ja järgmisest lõigust alates üritan ma siis anda väikese ülevaate sellest reisist.
Reisiseltskonda kuulusid küllaltki erinevate huvidega inimesed: mina(tegelikult ei salli ma ju üldse pikki autosõite. Armastan aga pikki jalutuskäike :)) Ilme (kes, naudib pikki autosõite. (Vähemalt tundub nii.) Kuid mitte nii väga pikki jalutuskäike ja millegagi põhjalikumalt tutvumist.)ja Ulvi (kelle esialgsete plaanide kohaselt oleksime pidanud külastama üsna mitmeid muuseume. Tema soovis küll tõepoolest põhjalikku Lätiga tutvumist, kuid soovis seda teha veidi põhjalikumalt kui meil jaksu oleks olnud)
I PÄEV
Alustuseks muidugi hirmus pikk sõit piirini. Esimene peatus oli alles Valgas, seegi üsna mõttetu, sest linn oli tühi ja....kohvikud, poed jms kinni. Ühe paigakese siiski leidsime. Seal einestasime veidi, et minna Läti piirivavurite ette söönute ja puhanutena.
Järgmisena läbisime mitmeid paiku millede nimesid ma ausalt öeldes ei mäletagi. Siin pidavat olema linnamägi.(Meenub...see oli Smiltene) Tõesti mingi kõrgem koht seal oli aga linnakesest jääb pigem meelde see, et tänavad olid ühesuunalised ja linnast välja saamine nõudis linnakesele ringi peale tegemist ja siis täpselt samast kohast väljasõitmist kust sisenenud olime. Järgmisena linn Liivi muuseumi ja kindluse varemetega. Muuseum oli pühapäeval(!) kinni ja varemed olid omavahelöeldes üsna mannetud.
Cesis ehk Võnnu oli juba veidi toredam. Kenad ovõimsa ordulossi varemed. Kahjuks on minust aga küünik saanud ja...meil omal on ju varemeid küll: Padise, Haapsalu, Saaremaa jne. ere mälestus on vaid see, et ronisime Ulviga täiesti müüri äärde (sisse ei saanud kuna seal olid võistlused) ja üritasime läbi väikese augu lossihoovi näha. See meil ei õnnestunud, sest tuli mees uniformis kes ütles: "Tam ne mosna, tam streljajutsa" Oleksime kindlasti kenad märklauad olnud kuid seekord jäi see ära.
Peale Cesist oli järgmiseks eesmärgiks leida ööbimiskoht kuskil Sigulda lähedal. Läksime Sigulda linna. Otsisime turismiinfo üles, küsisime. Saime vastuse(ja skeemi), läksime. Vastassuunas muidugi. Pöörasime siis umbes kümne kilomeetri pealt ringi ja viimaks siiski ka kämpingu leidsime. Imeilus koht! Gauja jõe kaldal.
Õhtune jalutuskäik selles piirkonnas oli päeva eredaim ja meeldivaim elamus. Pidage mind pealegi veidrikuks, kõige enam läksid mulle hinge imenunnud, vapustavalt armsad viinamäe teod :P Ilme muidugi kriiskas, et jube ja jõle ja vastik ja väkk jne. Aga nad olid tõesti ilusad :)
Jalutasime kuni jõudsime sillani kus tehti benjihüppeid, jalutasime edasi ja jõudsime koobasteni, mis meenutasid mingil määral Taevaskoda, mingil määral Tori põrgut, aga olid palju suuremad. Suurimas koopas oli ka allikas imemaitsva ja (loodetavasti) puhta veega. Koopa juurest viisid trepid üles. Mina muidugi pidin ronima :D teadmata, et trepid peaaegu ei saagi otsa. Pooleli olev toimetus tuleb muidugi lõpuni viia ja läksin täiesti üles. kahjuks polnud seal üleval midagi eriliselt põnevat ja...tuli ka alla tulla...Tagasi kämpingusse ja magama
II PÄEV
Sõitsime kuhugile. Oli migisugune mõis. kena küll aga ei midag vapustavat. Meelde jäi hoopiski sealsamas olev tamm, mille latva olid kured pesa teinud. Klõpsutasin neist mitu kaadrit, ehitist ma küll pildistama ei vaevunud :D
Järgmisena Ernst Johann von Bironi suveresidents Bauska lähedal. Hiigelsuur ja väga võimas kompleks. Esimene, midam ina aga märkasin oli see et....ma justkui oleksin seda kohta unes näinud. Mitte lossi , mitte aeda, aga kui läheneda paleele ja näha seda tallihoonete vahelt, siis näeb see täpselt nii välja nagu mina kunagi nägin unes lossi mis kuulus vanale, väetile jaõelale rüütlile. Ainuke erinevus oli selles, et Bironi loss asus põldude vahel, minu unenäos oli aga see hiigelkompleks tegelikult linna sees....
Bironi loss oli tõesti väga ilus. Samas ka üsna edev, peaks mainima. Ma armastan kunsti ja palees oli palju midan äha aga miks ometi on vaja ühele mehele ja tema perekonnale niivõrd suurt elamist? Olgu ta pealegi kasvõi Kuramaa valitseja, ikkagi mõttetu ressurside raiskamine. Siiski ma ei tahaks kõlada liialt negatiivselt. ´Väga ilus loss oli ! ja aed, nii palju kui seda taastatud oldi, oli samuti imekaunis :)
Õhtukl jõudsime jälle läbi mitmete ekslemiste kämpingusse. Siin oli ilusam kui eelmises laagris. Vaiksem, odavam, sõbralikum. Olime järve ääres ja...parim oli muidgi ujumine. amas, ega ka lõkkeõhtul polnud sugugi midagi viga
III PÄEV
Kuldiga- kaotamiste linn.
tegelikult küll keskaegne pärl vms(vastavalt brozüürile) aga juhtus nii, et esiteks unustas Ilme oma koti kohvikusse, teisels kaotasin mina mõneks ajaks Ulvi ja Ilme silmist... me eraldusime :D Kõik lõppes siiski õnnelikult (olen ju kodus tagasi) ja linn jäi meelde kui väikene, ja väga armas paigake. Vaikne ja kunstipäraselt veidi korrast ära ja räämas. Linnas oli ka juga, mis pidavat olema kõige laiem kogu euroopas. paraku aga oli ta väga madal ja jällegi erilist muljet ei jätnud.
Parim selles päevas oli aga Riezupe koobaste külastamine. Esiteks muidugi eksirännakud. Kuldigast välja, 10km sõitu...10 km tundmatusse metsa. Ei midagi. Tagasipöörd. leidsime siiski õnneks metsavahi kontori, kes viitsis meid õigesse kohta lausa eskortida :)
Jõdsime siis pärale ja täpselt ekskursiooni ajaks. meile räägiti energiatest, aurast jms. Elamuseks olidaga siiski koopad ise. ja tegelikult ka sealsed imimesed, kes jäid meelde kui eriti toredad olevused :D. Meil kästi ka leida koobastest kolm kivi, mille järgi üks sealne tädi ennustas :) Kohati pani üsna täppi, mõnda asja lihtsalt veel ei tea.
Õhtul järjekordne käping, sekord aga mere ääres ja...see rand oli tõesti imeilus. Jalutasime seal väga pikalt ja tegin palju pilte.Usun et pildid räägivad enam. Oma silm on kuningas, niisiis vaadake parem pilte. Ei hakka kirjeldama, oli lihtsalt suurepärae
IV PÄEV
Siin ei olegi eriti midagi. Äratus, pikk pikk pikk sõit, piiripunkt, kodu. vahepeal veel mõned kohvipeatused... Üldiselt hurraaa: olen kodus tagasi
Kokkuvõtteks:
Liiga palju autosõitu tegi mind täiesti uimaseks. Oleks võinud ju enamat näha aga vahemaad olid liialt pikad. Muidugi mõningaid asju me siiski nägime kuid nüüd olen kindel, et autoreise enam pikka aega ei taha. tesialt on sellised pikad reisid head mõtiskluseks: avardusin kindlasti vaimselt. Samuti oli tore inimesi jälgida ;) Mingil määral see reis siiski ka inspireeris mind ja lõppkokkuvõteks võiks öelda, et oli tore kogemus.

eilsed pildid

Liblikas näiteks ;) Nii ilusti poseeris, et kohe rõõm oli :)
Ja üks kaunis vett täis kraav kah. Minu meelest ka üsna esteetiliselt kütkestav. Pilte on veel, taaskord helika pilt.ee-s

pääsküla raba.uiii

Nii nämma nii äge. Tegelikult ka õudsalt kipa ja puha :D Ilm oli suurepärane, loodus oli imekaunis. Tegime pilte ka ja äkki millalgi saab neid ka netist näha.
Ainult et parme oli liiga palju ja...nuuks :( Ma kaotasin oma rattakompuutri sinna rappa :(:(:( Otsisime küll...mitu korda sõitsime edasi tagasi aga...ei midagi ... Ilmselt tundis soovalitseja, et vajab ohverdust. Noh ega mul nii väga kahju polegi sest ma loodan, et see kaotus tähistab millegi ilusa ja toreda leidmist. Ja see sugugi mitte materiaalne. Mis iganes tuleks, on see arvatavasti ootamatu ja üllatav kuid...ma tõesti loodan, et..........(salasoovid jäävad salasoovideks)

vihm on

......oeh ja uni ka. Tõeline uim. Ma südamest loodan, et ma tänast päeva lihtsalt maha ei maga. Aga ma lihtsalt ei viitsi midagi teha :S Isegi raamatukokku viivist maksma minna mitte. Kuigi raamatukogu on 400m kaugusel...help!

Hoiatus: eeldatavasti pikk sissekanne

Vikerkaar! Tänane ka muuseas! Kuid kahjus ei suuda fotoka lääts hõlmata nii 180kraadi. Sest on kahju sest vikerkaar oli suurepärane täiuslik poolring. Nii suurt ja kaunist vikerkaart polegi vist näinud. Huvitav on aga see, et mingi uskumuse kohaselt pidavat seal kus lõpeb vikerkaar olema varandus. Täitsa tõsi kah. Üks ots sai alguse magistrali tagant, teine ulatus kraanani. Shopping ja kinnisvara- on ju parajad kullaaugud .

Aga miks pikk postitus?
..sest lihtsalt nii palju on juhtunud. Igatahes minu jaoks kes ma virisen, et elu on rutiinnne ja veedam enamuse oma vavast ajast magades või lösutades. Vot eile oli tõeline äksipäev[äks äksi äksi- eestikeelne uudissõna inglisekeelsele terinile action]. Ja eile ma ju ei kirjutanud. Oi sündmusi oleks liialt palju saanud :D Hästi aitab sissejuhtatusest. Asja kallale!

Esiteks oli mul eile esmakordne panoraamiku-tuuri kogemus, mis oli küllaltki talutav kuid ma oleks peaaegu inimesi maha unustanud. ja mitte üks vaid kaks korda :( Aga nagu olevat öelnud nõuka-aegsed giidid. turism nii odõhh! Seega, ei mingit lõõgastumist. Minu rühmal peab olema laitmatu distsipliin!

Täna samas, oli mul jalgrattasõidu tuur, mis paraku üldiselt läks hästi kuid kus olid ka väikesed viperused...näiteks sõitsid mõned suurepärase hoo saavutanud turistid inertsist otse ja kohe üsna kaugele kuigi tegelikult oli vaja pöörata. Distsipliin polnud kiita, kuid tubli oli see, et hiljem nad vabandasid alandlikult :D
Ei tea kas nii kõlbab oma tööst, oma leivast rääkida....Aga: kuuldavasti on kirurgide naljad hullemad.

Üks giiditöö element veel: olen avastanud, et mul on automaatsed kerimise ja aeglustamise nupud :) Olen võimeline rääkima sama koguse infot sama objekti kohta(vajadusel mõnede lisandustega muidugi) 5 ja 15 minutit (kunstiline lisandus muidugi :).

Noh angu näha on mind tabanud grafomaania hoog sest tegelikult pidin ma ju rääkima oma eilsest päevast. Õigemini selle sisukusest.

Niisiiss: peale tööd läksin ma poodi ...muusikapoodi ja ostlesin veidi: emale linnulaulu plaat ja endale jazzilõõritajate kogumik pluss billie holiday : mmm vana jats. Ning boonusena..noh ainult 25kr, ma ei suutnud keelduda - sõpruse puiestee kassett. Aga see on alles sissejuhatus. Tegelikult tahtsin ma rääkida sellest, et kohtasin eile jõuluvana :)


Jaaaa! Päriselt ! Stroomi ranans oli teine. Käisime Lottega ujumas(häälitsesime muide üsna palju, ka "laulsime"). Lahkudes aga kohtasime tee peal jõuluvana :) Oli teine küll veidi kõhn aga eks karud on ka suvel kõhnad ja talvel paksud ja võibolla temaga on sama moodi . See vabandaks miks ta nii purjus oli :) Teatavasti sültub promillide põletamine kehakaalust. Ta vaesekene oli lihtsalt suvekaalus ning seetõttu rääkis meiega mitte eesti, vaid vene keeles ja...no veidi ka tuigerdas. Aga Lotte tuletas talle meelde, mida me vajame_ paadaarok muidugi. ja jõuluvanal pole kunagi kahju: väikese jõululaulu eest saime kingi- hõbejuuksed :) Mitte et, ma kiilanemas oleksin kuid ikak kuluks marjaks ära :)
Õhtul läksin Helika ja Lauraga sõitma :)
Vot läbi mitmete pikkade pauside oma kalli armsa rauk-arvutiga suutsin viimaks "olulise"kirja panna. Musid ja kallid! Kõigile :)

süvenev identiteedikriis?

Njah keskeakriisiks on veel veidi vara kuid asjalood on nii, et noh...eile ja vist tänagi ma ei ole eriti rahul viisiga kuidas mu elu kulgeb. Vaikne, turvaline ja igav!
Olen olnud pai ja alati korralik ning viisakas. Kurat küll: ma pole vist isegi puberteeti läbi elanud ja...see põhjustabki nüüd komplikatsioone: tahaksin mingisugust 90-kraadist pööret.
Võtaks õige palga välja ja ostaks pileti. Ükskõik kuhu, näiteks Londonisse. Kindlasti on see nö trendilinn, kus kõik vaataksid ülbelt minust möööda kui ma abi vajaksin. Võibolla poleks see tõsi kuid...väikene sellelaadne hirm oleks. Kuid tühja sellest: tahan hüpet tundmatusse. Aga: kui teen tööd, saan raha, mis aitab mul talvel Tartus paremini ära elada, ma ei saa vastutustundetult lihtsalt ära minna. Mis minuga juhtuks? Ma ei suudaks ju hakkama saada?
Niisiis kuulub see plaan taas nende plaanide hulka, mida õhtuti enne magamajäämist välja mõtlen, detailselt ja otsusekindlalt. Heh...olen ju Kalad ja olengi selline nagu kirjeldatakse: unistustest piisab. Lisaks sellele Tule elemendis sündinud: alustan innukalt kuid kustun ruttu.
Kehv vabandus kuid natuke ehk aitab. Ei tea kas see on paratamatus või suudan end kokku võtta, veidi ehk planeerida ja minnagi kuskile...kasvõi siis Soome või kuskile mujale lähedale. Ma saaks sellega hakkama küll kuid kardan, et seda mida ma otsin, ma niikuinii ei leiaks. Reise ja seiklusi, mida ma soovin, on võimalik kogeda vaid unenägudes.
Ma tahaksin midagi suurejoonelist, intensiivset, midagi mida meenutada. Kindlasti on mind mõjutanud Lotte fantastilised seiklused Hispaanias, Tiina ja Liisi reisiplaanid (mis mulle sugugi ei meeldi, kuid lõppude lõpuks las igaüks elab oma elu), ja see, et rutiinist on lihtsalt kõrini.

Üks reis mind ootab, lähen Lätti, tahan minna, kuid samas ei suuda kuidagi saavutada tunnet, et see mulle meeldiks :(

Üks tore asi elus siiski on :) Palav ilm vahetus vihmaga ja müristas mõnusasti. Õhk on värske ja puhas: küll muutub minugi tuju

paastupäev?

Eelmine aasta sain ju hakkama, miks mitte uuesti proovida? Ühepäevane paast pidavat organismile hää olema ja distsiplineerib ju kah. Ma valisin tänase päeva küll veidi teistel põhjustel: Kes sellise palavusega süüa tahaks ja tegelikult, ma olen Tartus, ja lihtsalt ei viitsi poodi minna...
Plaan mitte peale kella kuute süa vahetevahel isegi õnnestub. Tegelikult õnnestub isegi päis ästi selles osas, et õsiselt ma tõesti midagi siis enam ei söö aga vahel on võimatu panna vastu kiusatusele süüa mõned maasikad või krõbistada hommikuhelbeid....
Noh vaatame mis välja tuleb...äkki õnnestub. Olen siin eraklikult üksinda Tartus: peaks ju hakkama saama....

Uiiii uiii uiiiii! Süstamakal seega käidud ja nüüd on mul ka kena pilt endast süsta sees ja mere peal :P Tõestusmaterjal olemas. Aitäh Helika :P Väga tore oli, muu variant polekski võimalik :) Seekord Kaberneemest Rammu saarele ja tagasi . Kokku u 18km. Suurepärane...vapustav...uii uiii uiii.. Ja käsivarred kipitavad päikesest...Pilte saab seekord näha Helika albumist http://www.pilt.ee/helikaliisi. Mmmm ei jõua järgmist korda ära oodata. Väsimuski on minimaalne. :)

eks ta ole ...pilti peab ka vahel tegema. Ja selliseid "sügavmõttelisi " ning "kunstipäraseid" ka. Samas peab tõde tunnistama: need on mittemidagiütlevad (äkki mitte täiesti ) ja ei sobi muude inimpiltidega kokkku. Seega neid mu pilt.ee albumis pole kuid need on ju ikkagi ilusad ja neid peab näitama :P Siin on õueküünal.mis põleb innukalt ka siis kui inimesed on sünnipäevalt juba lahkunud... ja söed kaminas, mis on väga ilusad, pildi peal veidi tagasihoidlikumad kui tegelikult olid aga siiski ...

oh jah..

Laisaks olen läinud vüi kuidas?
Millal ma viimati ometi kirjutasin? Noh pooleldi kohustusest üritan siis nüüd midagi kirjutada.

Tegelikult juhtub ju lausa iga päev midagi :P Aga..eee..

Nojah kõigepealt peaks siis mainima, et giiditöö on ikkagi päris tore veel ja süütunne, et mina olen osaliselt vastutav Tallinna paksude aeglaselt kulgevate ja troppe tekitavate turistide kogumitega reostamise eest, on pea täielikult kadunud, Lõppude lõpuks saavad üsna paljud inimesed nende rahast leiva lauale (ojaa muidugi eelkõige üllad matrjoskamüüjad :)) alates kerjustest kuni kaardimüüjatest pubekateni. Ainuke kes veel vist midagi teeninud pole, on vanamees kes sihikindlalt juba vähemalt kolmandat aastat müüb oma rassijan gassmaaske. Siiski väikene rahulolematus tekib kam ul kui ma parajasti juhtoinas pole ja ma pean ise kuidagi Viru tänava läbima(üldisele voolule vastassuunas ,muide) aga jah, tunnen vist teatud üleolekut: ikkagi minu kodulinn.

Emmel oli sünnipäev :) Teatud vastumeelsusega vedasin ma end kohjale, teades, et inust saab lilleneiu ja mine-vaata-kas-seda-on vaja-teha ning mine-too-seda-ja-mine too-teist. Siiski, viibisin kohal jak uigi tegemist oli tavapärase 2. juuliga täiesti tavapärase sünnipäeva tähistamisega, mida näen aastast aastasse, pakkus too sündmus taaskord suurepärast võimalust inimesi jälgida ja vaat kui tore, rääkisin ema endise kolleegiga füüsikast ja filosoofiast, juues kõrvale melissiteed. Hoopis põnev on aga see, et õhtu teemaks kujunes kaalujälgimine :D Üks teatud naisterahvas oli äsja ühinenud kaalujälgijatega ning teine, me naabrimutt, keda näeb küll igapäev läbi aiavõre kuid mitte lähedalt, üllatas kõiki avaldusega, et tema on kaotanud 13 kilo ja...ainult vältides söömist peale kella kuute õhtul. Kohalviibinud naissoos tekitas see muidugi kirglikke tundeid ja peagi oli igalühel rääkida midagi dieedindusest ning seda tehti nii kirglikult ja ennastunustavalt et...no ma kohe ei teagi, täitsa lõbus oli.
Mina kinkisin emale õlivärvid, mis vaimustasid teda täielikult, nagu näib, sest iga kord kui talle helistan ja küsin mida ta teeb siis ta kas vastab, et alles maalis või maalib või hakkabb maalima. Ülivärvid tekitasid samuti tugevaid emotsioone kus siis üks oli kadedalt vaadanud, teine kohe õpetama hakanud, kuidas kasutada, kolmas jälle maalilaagrisse kutsunud, neljas hädaldanud, et temagi sooviks maalida kuid ei oska.. Niisiis navastamata naiviste on küllgaga ja nende konsentratsioon ühiskonnas on üsna suur.

Kahjuks peab tõdema, et vanalinnas müüaks üsna palju pildikesi, mida mina küll põlastavalt või siis just nunnutavalt kit[shaa]iks nimetan kuid Pikas Jalas oli oma tööd riputanud üles ka keegi mees, kelle tööd erinesid muudest ja vanalinnaga polnud neil õnneks miskit tegemist, ei saa ju pahandada siis, et ma kohe vaatama jäin :) Olin koos Liisiga ja arutlesime vaikselt omavahel piltide tähenduse ja esteetika üle kui mees meie poole pöördus ja ütles, et me kümne aadta pärast tagasi tuleskime ja mõne tema pildi ostaksime. Ta pidas meid tudengiteks ja eeldas, et praegu mee maale osta ei suuda kuid tema austajad võime siiski olla. Vot see on kunst!
To kunstipäev sisaldas eel muudki: näiteks Oleviste torni ronimise, mis oli suurepärane, välja arvatud see, et alla tulles hakkas keerdtreppi mööd astudes pea ringi käima ja jalad valutasid. Balta tunnelis "Veskimehe" laulmine, millele järgnes sõbralik soovitus "laske endale kuul pähe"(jah lauljakarjäärist unistamise olen ma nüüdseks lõpetanud) ning viimaks tolle päeva kultuurielamus: Girls Choir from Texas (ohjahh)
Aga tegelikult...veel kohtasime Lottet. Minus tekitas see veidi ebamugavust, sest kui kohtuvad minu n-ö eri liiki sõbrannad, siis ma ei oska valida sobivad käitumisstiili, kameeleon nagu ma olen....

Muudel päevadel aga sõidan lihtsalt rattaga(uus rattakompuuter :P) ja elan niisama:) Ja laupäev on parim päev: süstamatk!
Argipäevadel tegelen ma veel nii palju kui võimalik rattasõiduga ja...laupäeval kajakkimatkale :P

perekond

veidi sentimentaalne ja tundeline aura ümbritseb mind täna...
Liisikene käsiks vahtida oma pilt.ee albumit ja ma siis tegingi seda (oli veidi igav). Ja pildid mida nägin olid lihtsalt niivõrd toredad...oeh täiesti mõttetu post kuid emotsioon oli vägev, seega pidin muidugi seda kohe mainima :) Eriti meeldis mulel Liisi issi...mitte niivõrd (voeh tegelikult ju üldse mitte) polnud tegemsit mingisugusegi veetlusastmega kuidisa portreed olid lihtsalt võrratult suurejoonelised...eriti meeldis mulle profiil: äärmiselt majesteetlik, sobiks hästi mõne väiksema väärtusega mündi peale :D . Tubli Liis.Õnnitlen! Aga välistada ei saa tegelikult ka võimalust, et olin lihtsalt seriaali mõju all (Soome TV-st tuli "7th Heaven" ehk idüll viie lapsega ja kasikuid ootava naisega, kusjuures isa on kirikuõpetaja) ja pildid on lihtsalt tavalised südamlikud perepildid :D

Mõtlen vahel ka oma internetisõltuvusele, mis on laialt levinud pahe...noh vähemalt oma sõprusringkonnas ei paista ma küll kuidagi eriliselt silma: kõik on võrguämblikud, nagu mu emake kunagi nii ilusti ütles. Nüüd suisel aal, olen ma sellest va internetist veidi priim kui enne. Tjahh: windows95+ üliaeglane arvuti+ ei kedagi vestlemishimulist MSN+ Telekavaatamise võimalus. Mõistan nüüd, et ka netita võib elu peaaegu täisväärtuslik olla ja...tegelikult võib vahel interneti ka hariduslikul otstarbel kasutada :P (eksursiooniks oli isegi veidi kasu Eesti Vabaõhumuuseumi lehest, rohkem moraalne tugi, kuid siiski )

Lõppude lõpuks veel see ka et minu suurest tervisesportlase karjäärist ei tule vist midagi välja:( Juba 5-tunnine rattasõit, jalutamine panid põlve valutama :'( Kuid ükskord ma saavutan selle ja vähemalt ühe korra ma liigutan end :D
Saaks ometi rattah ooldusesse viidud :S Noh rattasõitu harrastan küll palju ja tegelt,asja positiivselt vaadates: paljude jaoks on ka rattasõit liigutuamise alla klasifitseeruv :)

Ega muud polegi, aruande lõpp!Loodan, et trükivead ja smailid pakkusid naudingut!
Nii Lotte, helista juba, igav on :S

eksamijärgne depressioon

Põle ju ammu kirjutanud...ehk peaks paari sõnaga austama seda tekstimoodustist, sest sõnamulin peab ikka kasvama kasvama kasvama.
Kuigi tegelikult....mina, pea üldse ebaadepressiivne inimene, kannatan hetkel eksamijärgset depressiooni...eetika oli! Viimane eksam ja ütleks, et ei olnud sugugi väga hull. Sain hakkama, arvestades ka sellega, et õppimise asemel tegelesin rõõmuga öö läbi arvutimängu mängimisega(häbi!), vastasin küsimustele copy-paste vormis ning veetsin täna intensiivse eetikapäeva. Kell 2 sai isu täis ning...sattusin eufooriasse, kasutades eetilisi termineid, tundsin end kui rahulolev siga. ka eksamieelne aeg möödus kärsitult oodates, millal ometi vastata saab ja millal lahkuda võib. Kirjutasin, oli tore ja nüüd tunnen end kui tühjakspigistatud sidrun...pähhh! Pingelangus mõjub mulle alati halvasti...erinevalt teistest inimestest, kes siis õnnelikuks ja rahulikuks muutuvad,,,,mina aga tunnen eksistenstsiaalset kriisi (noh väikene kunstiline liialdus, kuid mõnel määral tõsi). Üks "hea" mõju sellel õppimisel muidugi oli: rääkides eetikast võin nüüd keskmise inimese surnuks rääkida

oeh bla bla bla

avonis on tselluliidipäevad...

tähtis teadaanne, kas pole? tegelikult ega ma eriti
ei pööra kõiksugu vilkuvatele ja sadatmoodi
tähelepanu võita püüdvatele internetireklaamidele
tähelepanu. Kuid maaagiline sõna tselluliit
kombineeritud sõnaga päevad: noh kas pole
sentsatsioon? See kindlasti palju põnevam ja
kasulikum ja kindlasti ka tervislikum kui hullud päevad,
osturalli või lihtsalt päevad...aga jah...mingi totter
reklaam on lausa terve lõigu hõivanud...

Eks ta ole, ned emased homosaapiensid ikka enne
bikiiniajastut ikka satuvad kõiksugu võiete ja
kreemikestega hoogu. Oi, isegi mina ostsin endale
ihupiima. Hurraa!!

Tänane päev...On vist kordaläinud. Olin täna giidiks ja rühm oli väga tore. Ei ühtegi virisejat ega äraeksijat ja...uskumatu nad isegi tundsid huvi Kadrioru kunstivarade vastu..aga kahjuks, nagu ikka kadriorus sai vaid 45minutit veedetud :( Oi, mulle meeldiks nad lausa surnuks rääkida! Andke ainult võimalus pajatada ookerist, kaunitest reljeefsetest pindadest ja baroklikust külluslikusest :P

Ma arenen ka tehniliselt...see tähendab..eee istusin täna autorooli ja undamise asemel hakkas auto isegi sõitma :) Kuigi see kõik toimus sadamas, turistide ja busside keskel(mis siis et siiski üsna tühjal platsil),ei ajanudki ma kedagi alla: Kas see pole siis edu? Ikak on :) Ja auto suri välja ainult 4 korda, siis õppisin ka pidurdamise ära :) Saaks load, saaks sõita u 10km tunnis, tegelikult ehk rohkemagagi ,suutsin isegi käiku vahetada. Hmm teine käik on kuni u 30km...nii et saaks vaid auto :D

edevuse hind?

Miks miks ometi olen ma rates? See on ju üsna mõttetu, haiglane, pinnapealne, silmakirjalik, pervertide meelispaik, alaealiste eputiste meelispaik ja keskealiste daamide avalik flirtimispaik, plastikiluinimeste meelispaik, välimuse järgi otsustajate meelispaik....ja mina olen samuti seal esindatud...ja veel milliste piltidega!

Türklaste magnetiks pole raske saada: näita natuke dekolteed ja voila: u 20 listi lisamist! Hmm ning miski mees kes tahab katsuda ja keegi kes tahab plekkvannis hullata, rääkimata lesbilistest kaunitaridest...olen õide puhkenud. Kõigi silmarõõm...hahahahahahahaaaaaa

ja kirjandusteadus jätab mind täiesti külmaks.

tere maailm

see tähendab tere Liis, Tiina, Eva, Helika...noh kas keegi teine seda loebki. noh vahet polegi, sest oeh...ma ei tea kas seda võib nimetada masenduseks või dekadentsiks või või...noh...pole oluline aga no tunnen, et mul on küll palju kirjutada kuid mitte midagi sisukat öelda. Trükin tegelikult ainult see tõttu, et lõpetasin äja eseeega ja ei suuda pidama jääda. Ühesõnaga- inerts.

No ma siis räägin mis toimub: Liis masseerib mind: mmmm mõnus aga tool kriuksub: milline kakofoonia (häälikuline ebakõla<- kirjandusteadus) Vabandage, eksam on juba kolmapäeval. Saan juba materjalist aru, meelde on vaja vaid jätta veel...Mul on selleks terve homne päev. fantastiline.
Liis teeb seksuaalseid komplimente...mina näen unes...eeee....birds'n'bees. Noh, see o n igati normaalne(Liis näeb ka)

Liisi külastas psühhopaat, mind külastas mitte keegi. Hommikuks sõin omletti, joonud olen täna neli tassi kofeeinisisaldusega substantsi (tee on meie põhitoit)
Rääkisin Helikaga... eee ....kirjutasin järjekordse essee.

Igati korda läinud päev? Noh, irooniast ja huumorist jäi puudu aga ehk käib küll. Esitangi ju iga päev elule aina kergemaid nõudmisi...saaks ometi eksamid tehtud ja magada magada magada....ja mitte üksi (a) (oih!)
head aega

Mmmm...kevad! mis siis, et vihmane, mis siis, et külm. Ilus on ikka, sest kõikjal on lilleõisi :) Alates maasikatest kuni võililledeni. "Ilulilled" mind nii väga ei huvitagi, õunapuuõied on palju ilusamad... Käsingi laupäeval Muugal ringi ja klõpsutasin :)


Ma tahaksin kodus olla kui õunapuus õitsevad....

Mingid tundmatud lilled....

veidi murulauku :D

võilille algus...

...ja lõpp

tulpki puhkeb....

...ja närbub.(Siin veel ilus..tegelikult laati ilus....Mmm..tulbid on alati mu lemmikud olnud...)

Oiijahh, kahjuks jäid pildistamata piibelehed ja meelespead...jam aasikaõied tulid udused :( ka muu kunstiline tase jätab ehk soovida...Aga ma alles alustasin ja...no minule pakkus see plõksutamine suut naudingut!

Niisiis,,,,,
Olen saanud tõeliseks maadeavastajaks. Viimase paari päeva jooksul hoolega Tartut avastanud. Külastasin Supilinna ja Tammelinna ja eile...üllatus! Meie ühika taga on elab oma elu väike räämas ja kohati tõusiklik aedlinnake kus sümbioosis asetsevad nii uhked renoveeritud ja elumajadeks tehtud daatšad kui ka oh...minu unelmate hurtsikud, rohtukasvanud, pea läbimatu aiaga maalapid, kus vohab naat ja meelespead :) Ainuke miinus oli maantee lähedus nii, et hoolimata sellest, et asusime täiesti "mahajäetud" lohakil rajoonis, meenutas autodemühin meile siiski, et oleme linnas.

Tiinagi tundis end looduslapsena. Läksime parasjagu mööda teed kui Tiina rohtu hüppas ja piimanõgeseid laastama läks. Noh ikakgi linnainimene, kes loodusest lugu ei pea ja õitel õitseda ei lase. Ja ta tegi seda kõike ettekäändel, et "mmm piimanõgeste õied on nii magusad! proovi ka!" ja...häbiga tunnistan,et ühe proovisingi :S'

Nädalavahetus koos esmaspäevaga ning samuti täna on olnud väga viljakad kui asi puududtab ideid (kas need on mõistlikud või mitte, on igaühe enda otsustada) Kuid jah...rääkisime hiirte mõtlemisvõimest, hobuse anatoomiast hmmm... pikalt arutlesime universumi olemuse üle. Tänane päev oli muidugi veelgi loomingulisem. kõik ajaloolased pidage meeles, täna sündis maailmakuulus bänd Karlova Kiisud, mis muutis maailma (tjahh...ei mina ei Doris muusikalist kuulmist ei oma, sestap otsime solisti :D). Ei saa ka unustada kallist Kustit, keda tänasime ennist ja tänan nüüd veel korra. Kallis Kusti aitäh, et meile ülikooli asutasid. Tore on õppida vene kunsti ja kirjandusteadust :)

Oi, unes nägin Leonardit (oo iidol :D), kes nimetas end Normaniks ja kellel oli pruudiks u 22-aastane kärsitu tibi.

Õues sajab vihma ja inimesed virisevad aga mina ....vihm on tore uiiii! isegi kleepuvalt märjad riided on omamoodi toredad uiii.

Lõpetan, enne tänan veel Liisi, kes kraaksus trükivigu ette ja kellele võib tänulik olla kui tänases postituses veidi vähem vigu märkate :)

http://www.stylesonvideo.com/men.htm

Paistab, et ma tegelen tõepoolest eksamiteks õppimisega

Ballaaaaareee........

Hurraaa. Ma sain selle loo. Ei tea kas seeo n kõigiga nii kuid mina kui ma kuulen mingit head lugu, ükskõik kus. Ma ei saa enen kui et pean teada saama esitaja ja võimalusel ka loo endale saama. Sama käib selle loo kohta Cirque Du Soleil- Ballare.

Tegelikult on küll nii, et ma saan teada, kes ugu esitab, kuulan paar korda või nii(internetist katkendeid) ja siis unustan tükiks ajaks. Paari kuu pärast või hiljemgi tekib aga järsku tõeline karjuv iha kuuldud loo järele. Siis ma enen ei jäta, kui lugu käes. Nüüd ma naudin ja kuulan seda juba ei-tea-mitmendat-korda.

Siin on ka sõnad:

Voglio ballare per te amore
Voglio per la vita ballare con te

Voglio ballare per te amore
Per la vita voglio ballare
Con te, per te

Sempre per la vita
Sempre per l'amor'
Ballare con te

Sempre per la vita
Sempre per l'amor'
Ballare con te
Amore

Per la vita voglio ballare
Con te
Per te mio amor'

Voglio ballare per te amore
Per la vita voglio ballare
Con te, per te

Sempre per la vita
Sempre per l'amor'
Sempre per la vita
Sempre per l'amor'

Ballare
Ballare
Ballare

Voglio ballare per te amore
Per la vita voglio ballare
Con te, per te mio amor' 

sõnad sain siit!

Katkendit saab kuulata siit!
Cirque Du Soleil

Teoarmastus

pühendus Liisile ja tema omapärale :D
tegelikult ma lihtsalt mõtlesin et siin võiks ka mõni pilt olla. Esmajoones siiski Liisi auks.

Hahahaaaa (homeeriline naer)

Vapustav. Ma suutsin veenda Liisi samuti ploogi tegema. Nüüd varsti teeb seda Tiiina ja siis keegi järgmine ja...hahahahaa (taas homeeriline naer) Me vallutame interneti. Mis kasu on sellest mõttetu sõnahulga tekitamisest? Oh ei mingisugust kasu polegi. Aga langedes filosoofiasse: millest on üldse kasu?

Igatahes on see siiski suurepärane. Ta hakkab kirjutama oma vapustavast seiklustest lehmade, külajoodikute ja....ei saa ette rääkida. Eks igalühel ole au seda ise avastada. Ja muidugi lugege minu kommentaari ka, hahaha(mittehomeeriline, vaid selline veidi kilkav)!

Ma olen suurepärane kontrastimeister, nagu selgub. Eile veetsin terve päeva raamatukogus tänaseks eksamiks õppides ja täna...peale eksamilt naasemist pole ma küll midagi sellist teinud, mis kuuluks aruka eksistentsi juurde.

Neopets neopets neopets (täpselt kolm friikifäktori mängu mängisingi. Lisaks sellele söömine (eee mmm seee on küll eluliselt vajalik kuid...jah hea küll seeo li ikkagi mõistlik) ja siis internet (ze iivl invetsjon).

eilne meeleliste naudingute tipp+ tänane vaimne langus

emm...eile oli ilus ilm. Ma peaksin selelst pikemalt rääkima aga ei viitsigi eriti. See eilen õhtu...jalutuskäik Tiinaga. Seeo li mu meeleliste naudingute tipp. absoluutselt kõik oli niivõrd imekaunis alates õunapuuõitest lõpetades toominga ja tolmuseguse õhuga. Vihmane uduloor, välk ja müritamine. Ohhh! Pean veel kord mainimak uidas armastan vihma :P

Täna:
* uskumatu, ma õppisin
* tahtsin süüa kiirnuudleid, kuid loobusin sest need lõhnavad nagu suguhaigus
* Liis ärkas täiesti iseseisvalt, vara!
* internetti polnud(eile oli välk ja pauk) niisiis läksin lolliks
* Liis on hullem kui mõni metsloom, kui asi puudutab poseerimist.Mingid kritseldised sain(Liis:"nagu mingi 40-aastane vanamutt keda ükski mees ei taha")
* Liis portreteeris ka mind (koogutav vaikne hull, õudukahullu näoga/ interneti puudusest tekkinud maniakaaldepressiivne skisofreenia)
* meel läks rõõmsaks sest Pille Valk on nii südamlik, soovis meile kaunist kevadet ja kaunist elu.Väga armas temast.
Üldse on ta niivõrd poeetiline, et....lihtsalt väga tore. Hmm...jam is saab peale eksamit?
* ma ju EI istu internetis ja ma EI kutsunud Tiinat filmi vaatama kuigi mind ootab ees magus vanema kirjakeele eksam, Rossianuste ja Rosenplänteritega.

kunagi ammustel aegadel olin ma tõesti korralik ja kirjutasin ja,,,oli mida kirjutada(tegelikult küll kõik üsna sama, kuid siis tundusid sündmused kirjutamisväärsetena) Ühesõnaga ma olen mandunud. Eseed sain tehtud..halleluuja....tuelmused veel teada pole.

esmaspäeval oli keeleteaduse eksam. Suutsin õppimisele pühendada nädalavahetusel umbkaudu pool tundi. Materjal oli eriliselt lugemakutsuv. minu lemmikuteks kujunesid pama-njunga keelkonda kuuluvad valbiri ja aranda keel ning uto-asteegi keelkonda kuuluvad komantši, hopi, paiuti ja šošoni keeled. ka Algonkini keelte hulka kuuluv potavatomi keel tundub tõelise maiuspalana...mmmmm

Oeh tegelikult on hirmutav see, et nüüd, kus eksam möödas on...mulle jäävad need isegi veidi meelde. Jube! Agan oh , eks ma saan oma suurepärseid teadmisi kindlasti järeleksamil näidata! Hurraa!

Leidlaps on meil ka.Ühikas leidub nii mõndagi: köögis piiksus väike kaslane :), kelle Liis kohe adopteeris..esialgu lootes, et keegi siiski lapsele järgi tuleb kuid...siiani pole seda juhtunud :) Kiisu on suurepärane. Lööb nurru: magab süles armastab inimesi, eriti mind...mööda üles ronida, teki alla ronida, kell pool 6 üles ärgata ja mööda tuba ja voodeid siblida. Suurepärane kassitõu vapustav esindaja!
Kas on soovijaid? Ei tegelikult sokutame ta Tiinale MUAHAHAAA. Ma juba armastan teda ja seepärast tuleb ruttu lahti saada!

kass on muide tõeline arvutifrrik. armastab trükkida, vaatab huviga videoid
jms

Raamatukogus käisin ka. Lugesin lausa 3 lehekülge vajalikku teksti. Kodueksamini on ju lausa esmaspäevani aega. See tähendab et meeletu paanilise trükkimiseni on aega...pühapäevani :)

aga nüüd hüva ööd :)

...................................
..............................................
..............................................
..............................................
...aaaarrrrrhhhhhhgggggg!.....................
..............................................
..............................................
..............................................
..............................................
..............................................
..............................................
........help!.................................
..............................................
..............................................
..............................................
kallis aju, palun hakka tööle ja produtseeri..
üks lugemisväärne essee.......................
..............................................
..............................................
..............................................
..............................................
..............EI!.............................
..............................................
..............................................
..............................................
...............ajusurm........................
..............................................
..............................................

kodu, emme, mmm...

Kodus olen. Mmmõnus...hävitasin riisiroa, kohupiimakreemi ja konserveeritud ananassid. lisaks veel veidi müslit ja üks banaan. Ja mu magu peab vastu! Tegelikult mõistke mu kallid inimesed, ma ei ole õgard, noh tavaliselt mitte kuid ma olen inimene ja sellisele küllusele(vrd argipäevase riis-tatar-makaronid menüüga)on raske vastu panna. Usundiloo eksam on lähenemas ja seoses selelga meenub, et liigsöömine on üks seitsmest surmapatust. Andke andeks, aga ma olen nõus põrgussegi minema sest siin on lihtsalt liialt külm :(

Aga seoses emadepäevaga pean märkima kui tore emme mul ikkagi on :)Võiksin ju kirjeldada, kuid mis kasu selelst oleks.Ta lihtsalt kirjeldamatu :) Need kes tunenvad, teavad :):):)

Ja esseed olen suutnud lausa lehekülje kirjutada. Edu missugune!

elu on ilus

Olen täiesti apaatne. Eksamid ei hirmuta üldse. Elu on ilus, kevad on ilus. Ka vihmal ja külmakraadidel pole häda. Rattaga on väga tore sõita. Rõõmus olen. Vähemalt senikaua kuni tulemused selguvad :o

tere

Ikka eksamite lainel. (Loe: mõtlen eksamitele, kuid EI õpi. Noh, minimaalselt) Nii tore on kõrvale hiilida. Eksamid tekitavad inspiratsiooni. Teen kõike muud peale eesti ortograafia lugemise. Hurra! Mul valmis lausa neli suurepärast kunstkäkki! Braavo. Ma olen nii uhke! Muidugi nüüd mul on vabandus, miks mitte lugeda, nimelt käib mul pea tu&stilde;hi haisust ringi...Oeh..appi mis minust saab?!

Majas on nälg. Tegelkult see nii dramaatiline ehk polegi kuid nägin, kuidas Liis kiikas näljase näoga lihavõtete puhul kingitud muna poole. See pani mind tõsiselt muretsema :S Ta väitis küll et ta ei kavatse seda ära süüa kuid..ma ei tea kas uskuda teda või mitte. Aga kes teab..Äkii on see muna isegi hea. Kindlasti on sel vapustav aroom ja gurmaanid hindavadki selliseid toite, mis väga veidrad tunduvad(võtkem näiteks sinihallitusjuust). Nii et...head isu. Veel üks mõte: shamaanid kasutavad rännakule minemiseks kärbseseeni. Äkki toimib ka mädamuna? mmmm. Enne ju ei tea kui keegi järgi ei proovi.